IV LOOMETALGUD

13.–15. augustil 2020 Kuldres

Kuldre loometalgutele esitatud teemad

Mis probleemi lahendama hakkate?

Kuidas muuta kool lapsevanemale meeldivaks kohaks, kus lapsevanem saab oma heade ettepanekute, kogemuste ja tarkusega aidata kaasa koolielu huvitavamaks muutmisel? Kuidas luua  kooli juurde huvitatud vanemate kogukond/mõttekoda? Kuidas selgitada vanemale, et kodu ja kooli koostöös sünnib see õige sünergia, mis toetab lapse igakülgset arengut? Kodu ja kool peavad astuma ühtset sammu.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Probleem on suur. Koolis on märgata, et vanemate teadmatus ja tihti ka ülereageerimine ei aita kaasa arengule, vaid pärsib igapäevatööd. Lapsevanem peaks olema koolipere loomulik liige.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?
Kooli töötajad, lapsevanemad, kogukonna liikmed, koolipidaja, targad nõuandjad, kõiki, kellele laste koolitee e õpirada on oluline.

 

Teema esitaja kontaktid:

Kaare Lill
E-post: kaare@vkk.edu.ee
Telefon: 516 6792

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 3
Ekspert: 2
Ametnik: 1

Soovin meeskonnaga liituda

Mis probleemi lahendama hakkate?

Eestis elab 156 677 puudega inimest ehk 12% kogu rahvastikust. Neist 65 200 on tööealised inimesed, kes ikka ja jälle soovivad end koolitada või osaleda erinevatel sündmustel, kuid seisavad tihti silmitsi sellega, et nende osalemine tekitab palju segadusi, mis raskendavad koolituse enda sisu omandamist – sest neil tuleb tegeleda selgituste andmisega, mis tihti paneb osalemisest loobuma. Ka ürituste ja koolituste korraldajad on hädas läbivalt kaasava sündmuse korraldamisega. Enamasti on aega napilt ja neil on tekkinud teatavad harjumuspärased korraldusmustrid, kus erivajadustega inimestega arvestamine tundub eraldi lisastressorina.

Oleme puudega inimestena kogenud mitmeid kordi, kuidas meie osalemine tekitab  ürituste korraldajates korralikku kimbatust. Aga see ei peaks nii olema. Meie hinnangul on vaja vaid teada paari põhilist asjaolu ja korraldajate paindlikkust, et takistused jooksvalt kohapeal ära lahendada. Meid häirib see, kui tunneme end üritustel eriliselt kohelduna ja meile pööratakse erandkorras tähelepanu. Tahame luua lahenduse, mis aitab korraldajal juba eos jooksvalt sündmusi planeerides arvestada erivajadustega ilma, et peaks liigselt muretsema selle pärast, kas kõigele on mõeldud. 

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Probleemi algatusgruppi kuuluvad puudega inimesed ja Helpificu platvormi esindajad. 

Ootame kogenud sündmusekorraldajaid ja IT-arendajaid

 

Teema esitaja kontaktid:

Jüri Lehtmets
E-post: jyri.lehtmets@gmail.com
Telefon: 56638752

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 4
Ekspert: 1
Ametnik: 2

 

Soovin meeskonnaga liituda

 

Mis probleemi lahendama hakkate?

Leida kasutuseta olevale Lusti Lasteaia hooneosale rakendus.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Üle kahekümne aasta seisavad ruumid üldpinnaga ligikaudu 1000 m² on kasutuseta ning on omavalitsusele ja lasteaiale ainult kuluks (küttekulud). Samas on ruumid pärast väikest renoveerimist kasutatavad.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Probleemi lahendamisega hakkavad tegelema: asutusena Lusti Lasteaed, omanikuna Antsla vallavalitsus, kogukond ning huvirühmana kohalikud väiketootjad. Ootame ehitusvaldkonna asjatundjaid, kohalikke väiketootjaid, kogukonnaliikmeid.

 

Teema esitaja kontaktid:

Jüri Kiidron
E-post: jyri@antsla.ee
Telefon: 501 8657

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 4
Ekspert: 1
Ametnik: 2

Soovin meeskonnaga liituda

Mis probleemi lahendama hakkate?

Võru maakonna rahvatervise näitajad on Eesti keskmise võrreldes väga halvad. Tervena elatavaid aastaid on meil keskmiselt kokku 46,5 (samas kui Läänemaal on see näitaja 57,2!), piisavalt puu- ja köögivilju sööb vaid 4% täiskasvanutest, ülekaalulisi on täiskasvanute hulgas 61%. Üks väga oluline tervise mõjutaja on toit. Tasakaalus ja tervislik toitumine aitab lahendada paljusid terviseprobleeme. Saame kolme sektori koostöös luua tingimused, et eelkõige lasteasutuste toit saaks muutuda tervislikumaks. Koostöös loome Toidukooli, mille alla koondatud info ja tegevused vahendatakse KOVile, kokkadele, lastele ja lapsevanematele.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Me ei saa kiiresti muuta perede käitumist, aga lapsena omandatud toitumisharjumused mõjutavad inimest terve elu. Eesti tervisepoliitika eestvedajad on öelnud, et avaliku raha eest tuleb toetada tervislikke valikuid. Meie idee on arendada võimalusi, et koolides ja lasteaedades oleks rohkem huvi kvaliteetse maheda ja tervisliku toidu vastu ja oskused tervisliku toitumise põhimõtteid järgida ja levitada. Esmased lõppkasusaajad on lapsed.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Algatuse elluviimiseks on vaja kaasata haridusametnikud ja arendustöötajad, koolide esindajad, lapsevanemad, mahetootjad, toidukäitlejad, Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku eestvedaja, protsessi või teemaga seotud eksperdid ja kõik asjast huvitatud.

 

Teema esitaja kontaktid:

Kaja Kesküla
E-post: kajakeskula@gmail.com
Telefon: 5695 3206

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 2
Ekspert: 1
Ametnik: 3

 

Soovin meeskonnaga liituda

 

 

 

Mis probleemi lahendama hakkate?

Gümnaasiumihariduse jätkumine Antsla vallas.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Käesolevaks hetkeks on gümnaasiumiastme õpilaste arv kahanenud 40 õpilasele. Kahel eelneval aastal oli õpilaste arv viie võrra suurem. Möödunud kevadel lõpetanud 9. klassi õpilastest 29% jäi Antsla Gümnaasiumisse (AG), 17% läksid teistesse gümnaasiumitesse. Kuldre koolist asus 2019. aastal pärast põhikooli AG-sse üks õpilane. Selle õppeaasta 9. klassis õpib 19 õpilast, kellest 8 on teatanud oma soovist jätkata meie koolis. Gümnaasiumiõpilaste vähenemine toob kaasa suured rahalised probleemid, pearaha ei ole piisav õppetöö piisavaks finantseerimiseks. Õppetöö korraldamisel ei saa õpilastele enam pakkuda valikaineid. Gümnaasiumiastme kadumisel tekib olukord, kus ei ole võimalik pakkuda kõigile õpetajatele täistöökoormust, st näiteks loodusainete õpetaja võib leida endale töö suuremates keskustes. Järgneb elanikkonna väljaränne pärast põhikooli lõpetamist. Mingi hulk noori ei saa ligipääsu haridusele – seal on küsimus perede majanduslikus võimekuses, aga ka ettevõtlikkuses.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Teemaga tegeleb Antsla Gümnaasium, aga kool vajab kogukonna toetust. Kuna varasemast ajast on tendents, et Kuldre kooli lõpetajad jätkavad õpinguid väljaspool meie valda, siis on oodatud nendepoolne toetus probleemi lahendamiseks. Kogukonnas tegutsevad ettevõtted on samuti oodatud kooliga koostööd tegema, et tulevikus elaks siin tegusad pered. Teiste haridusasutuste esindajaid, valla ametnikke, kogukonna huvigruppide eestkõnelejaid.

 

Teema esitaja kontaktid:

Katrin Martinfeld
E-post: katrin.martinfeld@gmail.com
Telefon: 5662 7313

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 4
Ekspert: 1
Ametnik: 2

Meeskond koos!

 

Mis probleemi lahendama hakkate?

Miks me nii vähe märkame ja vastavalt olukorrale ei tegutse (alaealiste probleemidega seonduv). Kuidas suurendada kogukonna turvalisust läbi märkamise ja tegutsemise?
Meie väikese kogukonna (Antsla vald) rahu on häiritud noorte (alaealiste) hilisõhtused ja öised kogunemised, meelemürkide tarbimine ning muu “mõttetu” tegevus. Oleme käputäie murelike kodanikena otsustanud, et midagi tuleb muuta. Noorte õhtuid võiks täita mõni sisukas tegevus, kuid kuidas see nendeni tuua? See ongi meie suur küsimus. Kahjuks pole nende laste kodud motiveeritud midagi muutma. Kas meie suudame midagi selle heaks ära teha?

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

See on tegelikult kõigi meie ühine ja ühiskondlik probleem. Sageli me ei suuda ega taha märgata probleemi või probleemset käitumist (“Kas mina pean reageerima?”).
Siia hulka käivad erinevad sotsiaalprobleemid, noortega seonduv, liiklusturvalisus. Väiksemates omavalitsustes on politsei kohalolek väga vähene, jamad juhtuvad tihti just õhtuti ja nädalavahetustel.
Praegu puudutab see meie kohalikku kogukonda: meie oma naabrit, üleaedset, sugulast ja sõpra, kõiki vallaelanikke. Samas on see kõige suurem probleem siiski noore enda ja tema pere jaoks.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Loodame kaasata kogukonnaliikmeid, ametkonna esindajaid ja võimalusel inimesi, kellel antud temaatikaga on kokkupuude (nt noortega tegelejad) ning kes suudaks oma kogemusega panuse anda.
Loodame punti saada nii eksperte, ametnikke kui ka inimesi, keda see teema puudutab.

 

Teema esitaja kontaktid:

Agnes Kirsbaum
E-post: akiagnes@hotmail.com
Telefon: 5648 1538

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 2
Ekspert: 
Ametnik: 2

 

Soovin meeskonnaga liituda

Mis probleemi lahendama hakkate?

On päevselge, et covid-19 pandeemia on sundinud maailma muutuma. Vähesed valdkonnad on jäänud selle mõjust puutumata. Üks valdkond, mis oli suisa globaalses mastaabis sunnitud kiiresti ümber organiseeruma, on see kuidas me töötame. Kui varasemalt vaadati kaugelt (või kodust) töötamisele ikka väikese umbusuga siis pandeemia ajal sai selline töökorraldus tublisti tuult tiibadesse. Võib arvata, et toimunud muutused on olulises osas jäävad. Lisaks kodus töötamisele on levimas ka erinevad kaugtööd pakkuvad lahendused. Kagu-Eestis teeb kiiret arengut kaugtöötamise katusorganisatsioon Kupland.
Sellega seoses on tekkinud vajadus ruumisäästliku kuid ergonoomilise mööbli järele, mille funktsionaalsust saab vastavalt hetke otstarbele ümber kujundada. A’la päeval kirjutuslaud, õhtul lugemistool. Või siis pehmemööblist “tetrise klotsid”, mida saab mõnes koostöötamiskohas erinevalt komplekteerides tekitada erineva funktsionaalsusega töökohti.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Kes on kodus töötanud see teab, et köögilaud kui töö tegemise koht ammendab ennast nädala-paariga. Kust leida selleks otstarbeks disainitud multifunktsionaalset mööblit? See on probleem kodus töötajatele.

Kupland kui katusorganisatsioon hakkab enda alla koondama väga erineva tausta ja suunitlusega kohti, mis ometi peavad kõik vastama teatud standarditele. Üks teema, mis kindlasti paljude asjaosaliste mõtteis mõlkuma hakkab, on millist mööblit ja kust hankida? Mis see maksab? Kui mul on seda tarvis ainult nt talvehooajal siis kas ma saan seda hoopis rentida? Jne. See on probleem kaugtöökohtade pidajatele ja katusorganisatsioonidele.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Meeskonnaga ootame liituma paindliku (kaug)töötamise entusiaste, disaini- või arhitektuuritaustaga inimesi, mööblitootmises tegutsevaid ettevõtjaid ja neid kes tunnevad, et antud teema neid kõnetab ja innustab.

 

Teema esitaja kontaktid:

Lauri Semevsky
E-post: lauri@tsenter.ee
Telefon: 529 4166

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 0
Ekspert: 3
Ametnik: 2

Soovin meeskonnaga liituda

 

Mis probleemi lahendama hakkate?

Kogukonnakeskuste e kogukonna südame või külaseltsi loomise abistav meeskond, kes aitab käivitada kogukonna keskuste tegevusi ja aitab mõelda nn karbist välja. Vahel on just väljaspoolt sekkumine parim lahendus uute tegevuste alustamiseks piirkonnas. Kogukonnas on teenuste pakkujaid ja teenuste vajajaid aga tihti infosulus ei saada omavahel kokku (nt noor soovib taskuraha ja vanem inimene tahab, et puud kuuri alla saaks), samuti on palju põnevat kohalikku ajalugu, mida koos avastada ja edasi kanda.

Igas kogukonnas on kasulik avatud kohtumispaik, mis hõlbustaks info, teabe, kaupade vahetamist ja omavahelist koostööd ning lõimumist. Osaliselt isemajandavas, kogukonnasiseses mitmekügseid teenuseid pakkuvas, keskuses võiks olla näiteks:

  • minikauplus – paljudel on omad aiasaadused (olenevalt aastakäigust jääb kas vajakka või ülearu), mida saaks vahetuskaubana kogukonnas ringelema saata (seda enam kui kogukonnas kauplus puudub);
  • infotahvel vm keskkond – kogukonnas on teenusepakkujaid ja teenuse vajajaid, koht kus info leviks mõlemale osapoolele (nt noor soovib taskuraha ja vanem inimene vajab puud kuuri alla, vm.);
  • avatud saun ja pesuköök – kogukonnas on perekondi, kel ei ole kaasaegseid pesemisvõimalusi, mida saaks kogukonnakeskus pakkuda;
  • kogukonna “ülikool” – koht, kus võiks harrastada erinevaid tegevusi või õppida/õpetada mingit uut oskust, kus inimesed omavahel pakuvad/omandavad ekspertoskusi erinevatel aladel;
  • turismiteenused – kohaliku piirkonna atraktiivsust tõstva turismiteenuste arendamine (kokku viia piirkonna ajalookandjad ja kogujad);
  • töökohad – teenuste osutamisega kaasnevad ka töökohad piirkonnas, mis meelitab noori jääma kogukonda.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Iga probleem algab isiklikust kogemusest ja soovist panustada ning osaleda tegevustes. Kogukonda tuleb elama uusi inimesi, kes ei tunne veel kohalikke inimesi ja tavasid, ka nendel oleks lihtsam sulanduda ja panustada isiklike oskuste edasikandmisega või enesetäiendusega, kui oleks üldkasutatav koht kohtumiseks (näiteks kogukonnakeskus või kohvik).

Kohaliku omavalitsuse piirkonna vanadele hoonetele uue elu andmiseks kogukonna hüvanguks (lagunevad ja hoolduseta hooned riivavad silma, samuti on korrastatud hooneid, mis on alakasutuses).

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Kogukonnakeskuse töörühmaga liituma on oodatud kõik, kes on huvitatud kaasa aitama kogukondade arendamise ja teenuste kättesaadavuse tõstmisest. Ideede generaatoreid ja projektijuhte. Ise tulen Rõuge valla piirkonnast.

Kuidas selline isemajandav ja koostöine kooslus ja paik teoks teha? Milliseid teenuseid ja kuidas pakkuda? 

Igas kogukonnas luua avatud diskussioon, kus elanikud ise saavad pakkuda töörühma poolt ettevalmistatud tegevuskavale ettepanekuid ja piirkonnale vajalike valukohtade pehmendamise teenuste/tegevuste algatust ja pakkuda kohapeal olemasoleva ressursi kasutust.

Töörühm koostab üldise kogukonna keskustele sobiva töökava, millest omakorda sünnib koostöös kogukonna liikmete ja KOV-i esindajatega kogukonnale sobiv arengu ja tegevuskava. Töörühm aitab teostada vajalikud uuringud ning selgitada välja piirkonna vajadused. Töörühm oleks koostööpartneriks külavanematele, kogukonnas aktiivsetele inimestele ja kohaliku omavalitsuse esindajatele (load ja võimalused, eelarve, hoonete info jne).

 

Teema esitaja kontaktid:

Tiia Mugford
E-post: tiiamugf@gmail.com
Telefon: 5307 7754

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 
Ekspert: 
Ametnik: 

 

Soovin meeskonnaga liituda

Mis probleemi lahendama hakkate?

Võru keele ja võrukeste identiteediga on üheaegselt toimumas kaks protsessi: ühelt poolt on võru keel ja kultuur populaarsemad kui kunagi varem; teiselt poolt aga toimub võrukeste identiteedi aluseks oleva keele kiire kadumine. Kuidas motiveerida praeguste laste vanemaid ja vanavanemaid ainulaadset kultuuripärandit üle andma nii, et see oleks loomulik igapäevaelu osa?
Võru keel on paikkondliku identiteedi alus ja peamine piirkondlik eripära ning ühtlasi Eesti suurim põline keel. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kinnitab end võru keelt oskavat 75 000 inimest. Võrukeste identiteeti, keeleoskust ja –kasutust on mitmel korral erinevates uuringuprojektides analüüsitud, kõnelejad ise hindavad seda pigem elujõuliseks, ent siiski teatud aspekte arvestades ka ohustatuks. Kuid keelekasutus on regionaalne, suuline ja toimub täiskasvanute vahel ja lastega räägivad võru keeles vaid vähesed keeleoskajad. Praegu laste ja lapselastega tegelevad vanemad ja vanavanemad ei teadvusta, et nemad võivad olla viimane põlv võru keele kõnelejate seas. Võru keel on liikumas tõsiselt kadumisohus keelte hulka, kuna selle kõnelejaskond on pigem keskealine ja vanem, kes küll omavahel keelt aktiivselt kasutavad, kuid keele ülekanne nooremale põlvkonnale on vähene.

Võru keele säilitamiseks ja tutvustamiseks on tehtud palju tööd: välja antud raamatuid ja ajalehte, tehtud tele ja raadiosaateid, loodud laule ja näidendeid. Kuid kas see kõik on piisav, et aastatuhandete kogemustest tulvil keel ja selles mõeldavad mõtted püsima jääksid? Võru keele püsimajäämisel on otsustav roll peredel, kes igapäevaselt põlist keelt kasutavad.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab?

Võru Instituut ja paljud kodanikuorganisatsioonid, huvirühmad ja eraisikud on võru keele heaks aastakümnete jooksul palju pingutanud. Läbimurde saavutamiseks on aga vaja uusi ja värskeid ideid – kokku oleks vaja viia varasemalt tehtu, uuringute tulemused ja praeguse aja lapsevanemate, vanavanemate ja noorte ootused. See aitaks juba panustavatel pooltel oma tegevusi planeerida. Loometalgutel väljakäidud heade ideede teoksaamisele saab kindlasti kaasa aidata Võru Instituut.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Oodatud on nii lapsevanemad, vanavanemad, õpetajad, kogukonnaliikmed, noored, loome- ja kultuuriinimesed kui erinevate valdkondade (turundus, pedagoogika, noorsootöö, kaasamispraktikad jne) eksperdid. Kindlasti on kasu ka nii haridus-, omavalitsus- ja teistest ametnikest. Mitmel puhul rollid kattuvad ja see on eriti tore!

 

Teema esitaja kontaktid:

Triinu Laan
E-post: triinu.laan@wi.ee
Telefon: 5332 2153

Meeskonnaga on liitunud:

Kogukonna liige: 5
Ekspert: 1
Ametnik: 1

Soovin meeskonnaga liituda

 

Ajakava

Neljapäev, 13. august

17.00 – Avamine
17.30 – Teemade tutvustamine
18.30 – Ajurünnak
19.15 – Metoodika tutvustus
19.30 – Algab meeskonnatöö
00.00 – Esimese päeva lõpp

Reede, 14. august

08.00 – Hommikusöök
09.00 – Inspiratsioonilaks
10.00 – Meeskonnatöö jätkub
12.00 – Vahekokkuvõte
13.00 – Lõuna
14.00 – Meeskonnatöö jätkub
16.00 – Endiste osalejate näpunäiteid
17.00 – Meeskonnatöö jätkub
19.00 – Õhtusöök
20.00 – Vahekokkuvõte
21.00 – Meeskonnatöö jätkub
00.00 – Teise päeva lõpp

 

Laupäev, 15. august

08.00 – Hommikusöök
09.00 – Esitluste juhised
11.30 – Esitluste proovid
13.00 – Lõuna
14.00 – Lahenduste esitlemine
16.30 – Auhinnatseremoonia

Mentorid

Loometalgutel on kõigil osalevatel meeskondadel võimalik saada nõu erinevate valdkondade spetsialistide käest, kes on kogu nädalavahetuse mentori rollis.

 

Tiit Toots
Tiit TootsVõrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige
Töötan praegu Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikmena.
Avalikus sektoris olen kokku töötanud üle 15 aasta, sellest enam kui 10 aastat Rõuge vallavanemana. Vabal ajal olen aktiivne kodanik, olen priitahtlik pritsimees, jahimees, Rõuge Spordiklubi ning Rõuge vallavolikogu liige. Mind innustab mõte, et üksi saab kiiresti aga koos jõuab kaugemale. Olen näinud imesid, mis juhtuvad siis, kui hea algatuse ümber inimesed kokku tuua ja ühiselt tegutsema panna. Koostöös peitub jõud, mida teinekord on keeruline avada aga kui see käes, siis on see väga väärtuslik aare. Minu suurim tugevus on luua dialoogi ja kompromisse erinevate osapoolte vahel.

 

Indrek Maripuu
Indrek MaripuuLoovusait
Ärimudelid

Olen üle 16 aasta aidanud erinevate sektorite organisatsioonidel oma ärimudelit ning tooteid ja teenuseid arendada. Minu eriline huvi seejuures on ideede genereerimise ja nende elluviimisega seotud teemad.

Tule loometalgutele avatud meelega ja ole valmis selleks, et sinu mõtteid ja uskumusi raputatakse, kuid ära palun unusta, et isegi kui see mingil hetkel tundub ebaõiglane või vale, siis seda tehakse siiras soovis sind aidata sinu idee ellu viimisel 🙂

 

Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluMaailm & Mõnda
Kommunikatsioon
Olen askeldanud Eesti meediamaastikul ligi 30 aastat, omades kuhjaga kogemusi nii ajakirjanduse kui ka kommunikatsiooni valdkonnas – sisulooja, nõustaja, lektori, koolitajana. Praegu läheb põhiaur ajakirja National Geographic Eesti ning NG Põhjamaade väljaannete tööprotsessi koordineerimisele. Kuid kommunikatsioon, eriti sõnumi loomine, pakub mulle jätkuvalt pinget. Kuidas jõuda selge, lihtsa, mõjusa, kestliku, tulemusliku sõnumini? Pole ühest ega ainuõiget vastust, see on alati leiutamine – koos on põnev leiutada!

Helen Avarlaid
Helen AvarlaidAvalike teenuste arendamise ekspert
Olin viie aastane kui vanavanemate juures esimese äratuskella tükkideks kruvisin, ikka selleks, et näha kuidas see kell päriselt töötab. Minu uudishimu näha ja selgitada kuidas asja töötavad ei ole raugenud tänaseni. Teenuste disain ja disainmõtlemine on teemad, mis mu silmad särama panevad. Lihtne ja kõikidele osapooltele ühtselt mõistetav ning kliendi vajadustest lähtuv teenus on olulised märksõnad.

Taavi Karu
Taavi KaruVõru Kreutzwaldi kooli direktor
Olen kõigil senistel loometalgutel kohal olnud ja erinevaid rolle oma nahal järele proovinud. Viimati idee vedaja rollis olles tunnetasin eriti selgelt, kui oluline on loometalgutel jõuda ühise arusaamiseni ideest või probleemist ja konkreetse tegevuskavani. Vastasel juhul ei suuda enamus meeskondi loometalgute järgselt fookust hoida ja tulemuse suunas liikuda. Püüan mentorina aidata meeskondadel jõuda esmalt ühise arusaamise ja seejärel selge ning konkreetse tegevuskava ja edasiste kokkulepeteni.
 

Grethe Rõõm
Grethe RõõmEttevõtja
Fotograaf, kasvamisele julgustaja, toetaja

Grethe on mitme kirega ettevõtja – fotograaf, kasvamisele julgustaja ja toetaja. Ta oskab oma kogemusest lähutuvalt toetada asjade ärategemist – et unistused ei jääks pelgalt unistusteks, vaid realiseeruks. Ta aitab rööprähklemise asemel valida fookuse hoidmise ning pingutust nõudvate sihtide püüdmisel juurutada toetavaid harjumusi. 

Liis Saare
Liis SaareWesse peadisainer
Sotsiaalne disain

Olen viimased viis aastat töötanud eritellimus mööbli disainerina, kuid soov oma tööga luua suuremat väärtust kui senine töö on seda võimaldanud, on mind viinud magistriõppesse, kus olen omandanud teadmised disainmõtlemisest (design thinking).

Disaineri roll kui toodetele pelgalt vormi andja on tööstusrevolutsiooni-aegne pärand ja on tänapäeva maailmas oma kohta kaotamas. Disain on muutumas mõtlemisviisiks ja disaineri roll innovaatiliste lahenduste leidjaks keerulistele probleemidele.

Olen idealist, kes soovib oma tööga panustada parema tuleviku loomisele ja inimeste elukvaliteedi ning kogemuse parandamisele.

Heleriin Jõesalu
Heleriin JõesaluAndragoog/koolitaja
OÜ Kasvulava

Andragoogikaõpingud tõid mu ca 15 aastat tagasi hariduse, täpsemalt täiskasvanuhariduse valdkonda. Minu jaoks on see olnud ja on tänaseni põnev teekond, millesse mahuvad kogemused nii koolitusjuhi, koolituskeskuse juhataja kui ka koolitaja rollides olemisest, samuti mitmed haridusvaldkonda toetavad ametid nt Tallinna Ülikoolis, Innoves ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Minu töösid läbivaks märksõnaks on õppimise toetamine. 
Tihedalt olen olnud seotud nn projektide maailmaga. Olen olnud nii kirjutaja, elluviija, nõustaja kui ka projektitoetuste jagaja rollides. Töö projektidega on minu jaoks pidev loogika treenimine ja väljakutse küsimusest, kas tegeleme probleemi või selle tagajärgedega. Mõnikord saabki tegeleda vaid viimasega, kuid mida lähemale jõuame probleemi tuumani, seda tõenäolisem on, et meie tegevused on mõjusad ja ühiskonnas positiivseid muutusi esilekutsuvad.
Usun kaasamise vajalikkusesse ja tugeva kodanikuühiskonna olulisusesse. 
Mul on hea meel peagi koos teiega asuda sellele ühisele koosloomelise mõtteviisi teekonnale.

Siim Pütsepp
Siim Pütsepp2500 B.C
Brändid ja turundus

Olen oma elus viimased 18 aastat tegelenud brändide sünnitamise, tapmise, aretamise ja ristamisega. Minu deviisiks on: kui sa ei müü lugu, müüd hinda! Asjade väärtust ei mõõdeta enam toorme hinna ja selle töötlemiseks kulutatud ajaga või kui praktiline see toode on. Asjade väärtus seisneb nende emotsionaalses väärtuses ehk kujutluses, mis luuakse lugudega. Seega ei ole tihtipeale tarvis parandada toodet (mis on niigi hea), vaid rääkida üks hea lugu.

On üsna lihtne minna kui tead kuhu. Veelgi lihtsam, kui tead miks. Suurim võit, mis loometalgutelt saada, on vastused just nendele küsimustele. See tunne, kui natuke ähmasest visioonist saab kindel missioon ning sa leiad endale kaasteelised ja targad abilised. Kusjuures see ongi kõik, mis maailma muutmiseks vaja on. 

Roman Kaljuorg
Roman KaljuorgBigbank AS
IT
Minu tugevateks külgedeks on teenustega seotud protsesside väljatöötamine ning oskus näha asju lõppkasutaja perspektiivist. Hariduselt infotehnoloog, olemuselt rohkem pedagoog – juhendan, toetan ja võimalusel õpetan.

 

Auhinnad

Asukoht

Loometalgud toimuvad Kuldre Koolis | Kuldre küla, Antsla vald, Võru maakond

Mis on loometalgud?

Vunki mano! loometalgud on Võrumaa Arenduskeskuse korraldatav häkatoni stiilis nädalavahetus, kus igaüks saab osaleda Võru maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Meie ülim eesmärk on koosloomelise mõtteviisi levitamine: kaasates probleemide lahendamisse kõik võimalikud osapooled saab olla kindel, et lahendus on kõiki arvestavalt läbi mõeldud. Toome loometalgutele kokku kodanike kogemuse, ettevõtjate realistlikkuse, ekspertide pädevuse ja ametnike vastutuse. Iga idee juures pöörame erilist tähelepanu sellele, et arvestatud oleks ka nende inimeste huvidega, kelle häält igapäevaelus ehk nii palju kuulda ei ole, näiteks erivajadustega inimesed, vähemused jne.

Kui me ütleme, et kõik on oodatud, siis pole see tühi sõnakõlks: meil kõigil on oskusi, teadmisi, tutvusi, mis võivad kellegi teise jaoks väga väärtuslikuks osutuda. Siin Eestimaa ääremaal elades, kus meid on niigi vähe, on igaühe panus hindamatu väärtusega ja ainult üheskoos tehes jõuame kestvate tulemusteni.

Sina ja mina – koos loome homse Võrumaa!

Loometalgud algavad neljapäeval õhtul kuialgab töö lahenduste leidmiseks.

Reedel toimuvad vahepalana lühikoolitused, mis aitavad meeskondadel edasi liikuda ja uusi mõtteid saada. Kogu nädalavahetuse on meeskondadele abiks mentorid, kes hoiavad kõigil tegemistel silma peal ja toetavad-nõustavad meeskondi, kus tarvis.

Laupäevaks on ideed piisavalt küpsed, et need võimalike lahendustena ette kanda ning parimad valida.

Pärast loometalguid hakatakse parimaid ideid Võrumaa omavalitsustes jõudumööda ellu viima. Nii saame teada, kuidas paberil välja töötatud lahendused päris elus toimivad ning kas ja kuidas neid veel kohendada võiks.

Hea algatus saab hoogu juurde − sinu elust enesest sündinud idee võib lõpuks muuta paljude inimeste elu ja Võrumaa saab meie kõigi jaoks veelgi paremaks paigaks!

 

Loometalgut
Osalejat
Tundi panustatud

CoSIE