Mis probleemi lahendama hakkate?

Kuidas muuta kool lapsevanemale meeldivaks kohaks, kus lapsevanem saab oma heade ettepanekute, kogemuste ja tarkusega aidata kaasa koolielu huvitavamaks muutmisel? Kuidas luua  kooli juurde huvitatud vanemate kogukond/mõttekoda? Kuidas selgitada vanemale, et kodu ja kooli koostöös sünnib see õige sünergia, mis toetab lapse igakülgset arengut? Kodu ja kool peavad astuma ühtset sammu.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Probleem on suur. Koolis on märgata, et vanemate teadmatus ja tihti ka ülereageerimine ei aita kaasa arengule, vaid pärsib igapäevatööd. Lapsevanem peaks olema koolipere loomulik liige.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?
Kooli töötajad, lapsevanemad, kogukonna liikmed, koolipidaja, targad nõuandjad, kõiki, kellele laste koolitee e õpirada on oluline.

Meeskond koos!

Mis probleemi lahendama hakkate?

Eestis elab 156 677 puudega inimest ehk 12% kogu rahvastikust. Neist 65 200 on tööealised inimesed, kes ikka ja jälle soovivad end koolitada või osaleda erinevatel sündmustel, kuid seisavad tihti silmitsi sellega, et nende osalemine tekitab palju segadusi, mis raskendavad koolituse enda sisu omandamist – sest neil tuleb tegeleda selgituste andmisega, mis tihti paneb osalemisest loobuma. Ka ürituste ja koolituste korraldajad on hädas läbivalt kaasava sündmuse korraldamisega. Enamasti on aega napilt ja neil on tekkinud teatavad harjumuspärased korraldusmustrid, kus erivajadustega inimestega arvestamine tundub eraldi lisastressorina.

Oleme puudega inimestena kogenud mitmeid kordi, kuidas meie osalemine tekitab  ürituste korraldajates korralikku kimbatust. Aga see ei peaks nii olema. Meie hinnangul on vaja vaid teada paari põhilist asjaolu ja korraldajate paindlikkust, et takistused jooksvalt kohapeal ära lahendada. Meid häirib see, kui tunneme end üritustel eriliselt kohelduna ja meile pööratakse erandkorras tähelepanu. Tahame luua lahenduse, mis aitab korraldajal juba eos jooksvalt sündmusi planeerides arvestada erivajadustega ilma, et peaks liigselt muretsema selle pärast, kas kõigele on mõeldud. 

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Probleemi algatusgruppi kuuluvad puudega inimesed ja Helpificu platvormi esindajad. 

Ootame kogenud sündmusekorraldajaid ja IT-arendajaid

Meeskond koos!

Mis probleemi lahendama hakkate?

Leida kasutuseta olevale Lusti Lasteaia hooneosale rakendus.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Üle kahekümne aasta seisavad ruumid üldpinnaga ligikaudu 1000 m² on kasutuseta ning on omavalitsusele ja lasteaiale ainult kuluks (küttekulud). Samas on ruumid pärast väikest renoveerimist kasutatavad.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Probleemi lahendamisega hakkavad tegelema: asutusena Lusti Lasteaed, omanikuna Antsla vallavalitsus, kogukond ning huvirühmana kohalikud väiketootjad. Ootame ehitusvaldkonna asjatundjaid, kohalikke väiketootjaid, kogukonnaliikmeid.

Meeskond koos!

Mis probleemi lahendama hakkate?

Võru maakonna rahvatervise näitajad on Eesti keskmise võrreldes väga halvad. Tervena elatavaid aastaid on meil keskmiselt kokku 46,5 (samas kui Läänemaal on see näitaja 57,2!), piisavalt puu- ja köögivilju sööb vaid 4% täiskasvanutest, ülekaalulisi on täiskasvanute hulgas 61%. Üks väga oluline tervise mõjutaja on toit. Tasakaalus ja tervislik toitumine aitab lahendada paljusid terviseprobleeme. Saame kolme sektori koostöös luua tingimused, et eelkõige lasteasutuste toit saaks muutuda tervislikumaks. Koostöös loome Toidukooli, mille alla koondatud info ja tegevused vahendatakse KOVile, kokkadele, lastele ja lapsevanematele.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Me ei saa kiiresti muuta perede käitumist, aga lapsena omandatud toitumisharjumused mõjutavad inimest terve elu. Eesti tervisepoliitika eestvedajad on öelnud, et avaliku raha eest tuleb toetada tervislikke valikuid. Meie idee on arendada võimalusi, et koolides ja lasteaedades oleks rohkem huvi kvaliteetse maheda ja tervisliku toidu vastu ja oskused tervisliku toitumise põhimõtteid järgida ja levitada. Esmased lõppkasusaajad on lapsed.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Algatuse elluviimiseks on vaja kaasata haridusametnikud ja arendustöötajad, koolide esindajad, lapsevanemad, mahetootjad, toidukäitlejad, Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku eestvedaja, protsessi või teemaga seotud eksperdid ja kõik asjast huvitatud.

Meeskond koos!

Mis probleemi lahendama hakkate?

Gümnaasiumihariduse jätkumine Antsla vallas.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Käesolevaks hetkeks on gümnaasiumiastme õpilaste arv kahanenud 40 õpilasele. Kahel eelneval aastal oli õpilaste arv viie võrra suurem. Möödunud kevadel lõpetanud 9. klassi õpilastest 29% jäi Antsla Gümnaasiumisse (AG), 17% läksid teistesse gümnaasiumitesse. Kuldre koolist asus 2019. aastal pärast põhikooli AG-sse üks õpilane. Selle õppeaasta 9. klassis õpib 19 õpilast, kellest 8 on teatanud oma soovist jätkata meie koolis. Gümnaasiumiõpilaste vähenemine toob kaasa suured rahalised probleemid, pearaha ei ole piisav õppetöö piisavaks finantseerimiseks. Õppetöö korraldamisel ei saa õpilastele enam pakkuda valikaineid. Gümnaasiumiastme kadumisel tekib olukord, kus ei ole võimalik pakkuda kõigile õpetajatele täistöökoormust, st näiteks loodusainete õpetaja võib leida endale töö suuremates keskustes. Järgneb elanikkonna väljaränne pärast põhikooli lõpetamist. Mingi hulk noori ei saa ligipääsu haridusele – seal on küsimus perede majanduslikus võimekuses, aga ka ettevõtlikkuses.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Teemaga tegeleb Antsla Gümnaasium, aga kool vajab kogukonna toetust. Kuna varasemast ajast on tendents, et Kuldre kooli lõpetajad jätkavad õpinguid väljaspool meie valda, siis on oodatud nendepoolne toetus probleemi lahendamiseks. Kogukonnas tegutsevad ettevõtted on samuti oodatud kooliga koostööd tegema, et tulevikus elaks siin tegusad pered. Teiste haridusasutuste esindajaid, valla ametnikke, kogukonna huvigruppide eestkõnelejaid.

Meeskond koos!

Mis probleemi lahendama hakkate?

Miks me nii vähe märkame ja vastavalt olukorrale ei tegutse (alaealiste probleemidega seonduv). Kuidas suurendada kogukonna turvalisust läbi märkamise ja tegutsemise?
Meie väikese kogukonna (Antsla vald) rahu on häiritud noorte (alaealiste) hilisõhtused ja öised kogunemised, meelemürkide tarbimine ning muu “mõttetu” tegevus. Oleme käputäie murelike kodanikena otsustanud, et midagi tuleb muuta. Noorte õhtuid võiks täita mõni sisukas tegevus, kuid kuidas see nendeni tuua? See ongi meie suur küsimus. Kahjuks pole nende laste kodud motiveeritud midagi muutma. Kas meie suudame midagi selle heaks ära teha?

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

See on tegelikult kõigi meie ühine ja ühiskondlik probleem. Sageli me ei suuda ega taha märgata probleemi või probleemset käitumist (“Kas mina pean reageerima?”).
Siia hulka käivad erinevad sotsiaalprobleemid, noortega seonduv, liiklusturvalisus. Väiksemates omavalitsustes on politsei kohalolek väga vähene, jamad juhtuvad tihti just õhtuti ja nädalavahetustel.
Praegu puudutab see meie kohalikku kogukonda: meie oma naabrit, üleaedset, sugulast ja sõpra, kõiki vallaelanikke. Samas on see kõige suurem probleem siiski noore enda ja tema pere jaoks.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Loodame kaasata kogukonnaliikmeid, ametkonna esindajaid ja võimalusel inimesi, kellel antud temaatikaga on kokkupuude (nt noortega tegelejad) ning kes suudaks oma kogemusega panuse anda.
Loodame punti saada nii eksperte, ametnikke kui ka inimesi, keda see teema puudutab.

Meeskond koos!

Mis probleemi lahendama hakkate?

On päevselge, et covid-19 pandeemia on sundinud maailma muutuma. Vähesed valdkonnad on jäänud selle mõjust puutumata. Üks valdkond, mis oli suisa globaalses mastaabis sunnitud kiiresti ümber organiseeruma, on see kuidas me töötame. Kui varasemalt vaadati kaugelt (või kodust) töötamisele ikka väikese umbusuga siis pandeemia ajal sai selline töökorraldus tublisti tuult tiibadesse. Võib arvata, et toimunud muutused on olulises osas jäävad. Lisaks kodus töötamisele on levimas ka erinevad kaugtööd pakkuvad lahendused. Kagu-Eestis teeb kiiret arengut kaugtöötamise katusorganisatsioon Kupland.
Sellega seoses on tekkinud vajadus ruumisäästliku kuid ergonoomilise mööbli järele, mille funktsionaalsust saab vastavalt hetke otstarbele ümber kujundada. A’la päeval kirjutuslaud, õhtul lugemistool. Või siis pehmemööblist “tetrise klotsid”, mida saab mõnes koostöötamiskohas erinevalt komplekteerides tekitada erineva funktsionaalsusega töökohti.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Kes on kodus töötanud see teab, et köögilaud kui töö tegemise koht ammendab ennast nädala-paariga. Kust leida selleks otstarbeks disainitud multifunktsionaalset mööblit? See on probleem kodus töötajatele.

Kupland kui katusorganisatsioon hakkab enda alla koondama väga erineva tausta ja suunitlusega kohti, mis ometi peavad kõik vastama teatud standarditele. Üks teema, mis kindlasti paljude asjaosaliste mõtteis mõlkuma hakkab, on millist mööblit ja kust hankida? Mis see maksab? Kui mul on seda tarvis ainult nt talvehooajal siis kas ma saan seda hoopis rentida? Jne. See on probleem kaugtöökohtade pidajatele ja katusorganisatsioonidele.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Meeskonnaga ootame liituma paindliku (kaug)töötamise entusiaste, disaini- või arhitektuuritaustaga inimesi, mööblitootmises tegutsevaid ettevõtjaid ja neid kes tunnevad, et antud teema neid kõnetab ja innustab.

Meeskond koos!

Mis probleemi lahendama hakkate?

Võru keele ja võrukeste identiteediga on üheaegselt toimumas kaks protsessi: ühelt poolt on võru keel ja kultuur populaarsemad kui kunagi varem; teiselt poolt aga toimub võrukeste identiteedi aluseks oleva keele kiire kadumine. Kuidas motiveerida praeguste laste vanemaid ja vanavanemaid ainulaadset kultuuripärandit üle andma nii, et see oleks loomulik igapäevaelu osa?
Võru keel on paikkondliku identiteedi alus ja peamine piirkondlik eripära ning ühtlasi Eesti suurim põline keel. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kinnitab end võru keelt oskavat 75 000 inimest. Võrukeste identiteeti, keeleoskust ja –kasutust on mitmel korral erinevates uuringuprojektides analüüsitud, kõnelejad ise hindavad seda pigem elujõuliseks, ent siiski teatud aspekte arvestades ka ohustatuks. Kuid keelekasutus on regionaalne, suuline ja toimub täiskasvanute vahel ja lastega räägivad võru keeles vaid vähesed keeleoskajad. Praegu laste ja lapselastega tegelevad vanemad ja vanavanemad ei teadvusta, et nemad võivad olla viimane põlv võru keele kõnelejate seas. Võru keel on liikumas tõsiselt kadumisohus keelte hulka, kuna selle kõnelejaskond on pigem keskealine ja vanem, kes küll omavahel keelt aktiivselt kasutavad, kuid keele ülekanne nooremale põlvkonnale on vähene.
Võru keele säilitamiseks ja tutvustamiseks on tehtud palju tööd: välja antud raamatuid ja ajalehte, tehtud tele ja raadiosaateid, loodud laule ja näidendeid. Kuid kas see kõik on piisav, et aastatuhandete kogemustest tulvil keel ja selles mõeldavad mõtted püsima jääksid? Võru keele püsimajäämisel on otsustav roll peredel, kes igapäevaselt põlist keelt kasutavad.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab?

Võru Instituut ja paljud kodanikuorganisatsioonid, huvirühmad ja eraisikud on võru keele heaks aastakümnete jooksul palju pingutanud. Läbimurde saavutamiseks on aga vaja uusi ja värskeid ideid – kokku oleks vaja viia varasemalt tehtu, uuringute tulemused ja praeguse aja lapsevanemate, vanavanemate ja noorte ootused. See aitaks juba panustavatel pooltel oma tegevusi planeerida. Loometalgutel väljakäidud heade ideede teoksaamisele saab kindlasti kaasa aidata Võru Instituut.

Keda eelkõige endaga liituma ootate?

Oodatud on nii lapsevanemad, vanavanemad, õpetajad, kogukonnaliikmed, noored, loome- ja kultuuriinimesed kui erinevate valdkondade (turundus, pedagoogika, noorsootöö, kaasamispraktikad jne) eksperdid. Kindlasti on kasu ka nii haridus-, omavalitsus- ja teistest ametnikest. Mitmel puhul rollid kattuvad ja see on eriti tore!

Meeskond koos!