Mis probleemi lahendama hakkate?

Tartu linna (ja ka Tartu maakonna?) noorte dirigentide pealekasv õppima asumisel ja tööturule sisenemisel on väga kehv: 65%-75% Tartu dirigentidest on hetkel vanuses 45+; sel aastal astus (jälle?) Ellerisse esimesel vastuvõtuajal koorijuhtimisse sisse 0 õpilast.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Tartu linn, Tartu maakond – koorikogukond, haridus

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Tartu LV kultuuriosakond (sh Tiigi Seltsimaja), TOL kultuurinõunik, Elleri muusikakool, Tartu/Tartumaa koorikogukond (lauljad, dirigendid, muusikaõpetajad), Eesti Kooriühing? jne

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Vt eelmine punkt. Ei ole kindel, kas olen ise osalemas, aga pakun teema välja.

Mis probleemi lahendama hakkate?

Meil ei ole probleem, vaid on suur unistus ja võimalus. Maarja küla esimene etapp on valmis saamas jaanuari lõpul 2021. See tähendab, et oleme loonud elukohad peaaegu 60. intellektipuudega inimesele nii Tartus kui Põlvamaal. Tänaseks pakume võimalusi nii tööks, erialaseks väljaõppeks, toetatud teenusteks ja rehabilitatsiooniks üle 200. intellektipuudega inimesele. Nüüd oleme oma pilgud suunanud meie küla ümbritsevale 10 hektari suurusele maa-alale. Kus hetkel laiub suur tükk tühja maad.

Viimased 2 aastat oleme tegelenud nn. põlve peal selle uue maa-ala planeerimisega ning natukene juba ka pihta hakanud. Koostöös Räpina Aianduskooliga on siia juba toodud eksootilisi puid Järvseljalt. Samuti oleme hakanud jupiti seda maad ka kündma.

Meie eesmärgiks on järgmise kümne aasta jooksul luua sellele kümnele hektarile midagi nii erakordset, et ekskursioonibussid, mis on teel Taevaskotta, pööraksid ka meie õuele. Niisamuti peatuksid meie juures ka Universal Tourismi huvilised üle maailma. Mida me võiksime pakkuda? Oleme viimased paar aastat suhteliselt hektiliselt selle küsimusega tegelenud ja leiame, et nüüd, Vunki mano abil ja suunamisel, oleme valmis selleks, et asjaga tõsisemalt pihta hakata.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Kasutaks siin jällegi sõna “võimalus”. Ühelt poolt oleks sellel maal välja arendatud kompleks võimalus SA Maarja Külal omatulu teenida ja pakkuda meie intellektipuudega elanikele tööd. Teiselt poolt on see võimalus pakkuda piirkonda külastavatele turistidele, nii puudega, kui puudeta, erilist elamust ürdi- ja teraapiaaedades, suitsusaunas, rohelises kontoris; peatuda hostelis ja imetleda meie koostööpartneri Räpina Aianduskooli poolt loodud nutikaid lahendusi aianduse vallas, vaimustuda permakultuuri kasutusvõtetest. Need on vaid mõned näited meie lennukatest ideedest seni, mis puudutavad tänast Tükki Tühja Maad. Rahalises mõttes võib olla tegemist projektiga, mille suurus on üle 3. miljoni euro. Seega tuleks kuskilt pihta hakata.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

SA Maarja Küla, Räpina Aianduskool. Kaasatakse nii töötajaid, intellektipuudega inimesi kui ka vabatahtlikke.

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Ootame liituma inimesi erinevatest valdkondadest:
– aiandus;
– projekti nõustajaid;
– ehitus.

Mis probleemi lahendama hakkate?

Ulila alevikus on endine Ulila põhikooli hoone, millele ei ole tulevikus rakendust. Elva vallavalitsus leiab, et vallale seda hoonet pole vaja. On tehtud lammutuse teemal rahvakoosolekuid, kuid kogukond on leidnud, et seda teha ei tohi. Nüüd vallavolikogu loal tegeleb vallavalitsus tingimuste väljatöötamisega, et seda enampakkumisel müüa. Kogukonnas on ideid, mis seal hoones võiks olla, kuid pole head ideed, kuidas seda realiseerida, kuidas seda tulevikus targalt hallata.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Kogukonna inimeste probleem, sest ei soovita, et see hoone läheks erakätesse. See võiks siiski jääda valla omandisse ja koostöös vallaga seal targalt tegutseda. Vald ei ole huvitatud.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Kogukond, MTÜ

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Mõttekaaslasi, eksperte

Mis probleemi lahendama hakkate?

Tööjõu probleem,
– tööpuudus: praegu töötute hulk suurem kui vabade töökohtade hulk
– tööturul käärid nõudluse ja pakkumise vahel.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Tööotsijatel:
– töötute hulk on suurem kui tööpakkumiste hulk. Hetkel töötukassa andmetel 4700 töötut Tartumaal ja 500 tööpakkumist
– teatud gruppidel endale sobivat tööd, sobiva koormusega tööd raske leida: ntks väikelastevanematel, alaealistele pole tööpakkumisi, kuid töötegemise ja rahateenimise soov on
Tööandjatel:
– hoolimata tööd otsivate inimeste suurest hulgast – ettevõtjad ei leia sobivaid inimesi tööle

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Kõiki, keda tööjõu teema puudutab
– tööpakkujad
– inimesed, kes otsivad tööd, suuremal määral rakendust
– kes töövahendusega igapäevaselt kokku puutuvad – töötukassa ametnikud, töövahendusbüroode inimesed, personalijuhid

Mis probleemi lahendama hakkate?

Kõurikute (III kooliaste) õpimotivatsioon hoidmine suurema panustamisega kutse/tööõppele. Luua/arendada kov-de ülesena ühiselamu võimalusega kool, kus saab noortele pakkuda töiseid tegevusi, mis neil silmad särama panevad ja aitavad hoiduda halvale teele minekust.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

III kooliastmes (murdeiga) kaob õpimotivatsioon, suurenevad käitumisprobleemid. See probleem on oluline kogukondadele, peredele ja ka riigile. Nii aitame vähendada tulevaste ülalpeetavate arvu, nende noorte arvu, kes ei õpi ega tööta.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Probleemi peaks lahendama eeskätt koostöös kohalike omavalitsuste, haridusministeeriumi ja peredega.

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Lastega tegelevaid tugispetsialiste, noori endid, lapsevanemaid ja erinevatel tasanditel töötavaid haridusametnikke ja sotsiaaltöö spetsialiste.

Mis probleemi lahendama hakkate?

Kuidas rikastada koolitunde mitmekesisemate meetodite, uute teadmiste ja kogemustega? Veebitundides saaksid õpetajad jagada oma teadmisi suuremale ringile.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Koolides on puudus suurte kogemuste ja ka erialase ettevalmistusega õpetajatest.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Peipsiääre valla koolide esindajad (kontaktisik Peipsiääre valla haridusspetsialist Bianka Makoid)

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Koolide juhid, õpetajad, haridustehnoloogid

Mis probleemi lahendama hakkate?

Kodavere murrakut (ehk kodavere kiilt) kõneleb Tartumaal, praeguses Peipsiääre valla põhjaosas igapäevaselt veel mõnikümmend inimest. Reeglina on need vanema põlvkonna esindajad, kelle jaoks on kodavere kiil olnud lapsepõlve kodukeel. Passiivsed keeleoskajaid, kes murrakut igapäevaselt ei kasuta, on siiski rohkem. Küll aga ei saa rääkida praegustes tingimustes murraku jätkusuutlikkusest ja püsimisest, kuna vanemad pole seda lastele juba mõnikümmend aastat õpetanud.
Probleemiks on seega, kuidas laiendada Kodavere murraku kasutajaskonda ja seda edasi anda noorematele? Kuidas aktiveerida passiivse keeleoskusega inimesi, et nad enamal määral murrakut kasutama hakkaksid? Kuidas “normaliseerida” avalikus ruumis murraku kasutamine ka Peipsiääre piirkonnas? Kuidas tuua murdekeel piirkonnas nähtavamalt esile, nt siltidel, viitadel, avalikel üritustel jne?

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Kodavere murraku hääbumisega kaob osa piirkonnale omasest vaimsest pärandist ja nii on see laiemalt kogu piirkonna probleem. Kitsamalt on see vaimse pärandi entusiastide probleem.
Uue aastatuhande alguses on huvi Kodavere murraku tänu seda oskavate entusiastide tegevusele mõnevõrra kasvanud. Korraldatud on nt küla-, folkloori ja keelepäevi, regulaarselt etendatakse kodaverekeelseid näidendeid, murrakut on jäädvustatud trükistes, sealhulgas on välja antud kodaverekeelne aabits algkooli ja töövihik põhikooli astmele. Samas oleks vaja luua Eesti teiste piirkondade eeskujul selgem tegevusstrateegia, kuidas murdekeele kasutamist aktiivsemalt toetada ja selle kasutusala laiendada.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Selle probleemi lahendamise eesotsas võiks olla MTÜ Kodavere Pärimuskeskus, mis koondab ajaloolise Kodavere kihelkonna pärimuskultuuri huvilisi ja soovib korraldada ning koordineerida sellealast tegevust. Keskus saab probleemi lahendada siiski käsikäes kogukonna liikmetega ning koostöös teiste asutuste ja organisatsioonidega (nt Pala ja Alatskivi koolid, kohalikud kultuurimajad, Liivi Muuseum).

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Kaasata on vaja eksperte, kes on piirkondlike keelte taaselustamise ja õpetamisega Eesti muudes piirkondades tegelenud. Nii ootame liituma keele- ja hariduseksperte ning -visionääre.

Mis probleemi lahendama hakkate?

Laste huvitegevuse ning vabaaja veetmise kaalukauss on tugevalt kaldu linna suunas. Koolivaheaegade sisustamiseks saab valida erinevate linnalaagrite vahel, igapäevased huviringid samuti kauged maaelust. Maavanaemad -ja vanaisad on tänapäeval defitsiit! Täna sellised lapsepõlveelamusi naljalt kogeda juba ei saa. Soovin, kaalukaussi nihutada ja tuua maaelu linnalapsele lähemale! Luues “MAALAPSE MINIKOOLI”.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Lapsevanemad soovivad leida oma lapsele parimaid võimalikke variante vabaaja sisustamiseks. Linnalähedasi rutiinivabasid, loodusele ja tervisele suunatud värskes õhus tegevusi napib. Ei ole võtta minikooli, kus linnalaps saaks maalapse pükstesse hüpata ning uurida ja avastada maailma värskes õhus ning eriliselt viletsa ilma korral õueõppeklassis.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Probleemi lahendamisega hakkab tegelema huvirühm/organisatsioon.

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Ootan endaga liituma kõiki mõttekaaslasi, kes armastavad lastega suhelda, jumaldavad loodust ja maaelu, peavad lugu puhtast keskkonnast ning kelle peas tiksub pidevalt mõte “kuidas ma saaks loodusele midagi juurde anda, mitte ära võtta!?”

Mis probleemi lahendama hakkate?

Elanikkonna teadlikkuse tõstmine dementsuse teemal

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Eestis oli 2018. aastal hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest, mis on 1,74 protsenti Eesti elanikkonnast, tuleneb Alzheimer Europe´i koostatud ja äsja ilmunud 2019. aasta aastaraamatus “Hinnates dementsuse levimust Euroopas”. Aastaks 2050 dementsusega inimeste arv Eestis kahekordistub, kasvades hinnanguliselt 35 394 inimeseni, moodustades 3,06 protsenti rahvastikust.

2019. aastal elas 28 Euroopa Liidu riigis hinnanguliselt 9 940 374 dementsusega inimest (EL rahvastikust on see keskmiselt 1,95 protsenti), mis 2050. aastaks peaaegu kahekordistub, tõustes 16 276 070 dementsusega inimeseni (EL rahvaarvust 3,28 protsenti).

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Selle probleemi lahendamisega tegeleb organisatsioon Istok Global OÜ projekt naabrid.ee koos partneriga kes sotsiaalvaldkonnas tegelevad.

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

https://www.facebook.com/eludementsusega
https://www.facebook.com/thpnu
https://www.facebook.com/elenapipper
https://www.facebook.com/VabaTahe
Idee on teha dementsusega diagnoositud inimeste rullvõistlused … Selle tulemusena soovime, et see võistlus oleks iga-aastane

Mis probleemi lahendama hakkate?

Tartumaal Luunja ja Tartu vallas on kaks ohtlikku Tartu linna lähedal asuvat sõiduteed. Sõidukite liiklussagedus on igaaastaselt kasvanud, kuid sõiduteede mõõdud on jäänud samaks. Need teed on liiga kitsad ja ohtlikud jalakäijatele, ratturitele ja rulluisutajatele. Rõõmu-Viira sõidutee on osaliselt aga nii kitsas, et kahe sõiduki üksteisest möödumisel sõidetakse vahel tee ääres maga helkurposte. Olukord laheneks suures osas kergliiklusteede rajamisega nende teede äärde. Probleem on pikemalt lahti kirjutatud allpool olevas petitsioonis.
https://www.petitsioon.com/kergliiklustee_roomu-viira_luunja-aovere_teedel
Hetkel on petitsioonile oma toetusallkirja andnud veidi alla 400 inimese petitsiooni keskkonnas ja lisaks on korjatud käsitsi allkirjalehtedele allkirju üle 120.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

See on probleem kohaliku kogukonna jaoks ja inimestele, kes soovivad ohutus liikluskeskkonnas teha sporti või sõita mööda neid teid ühest punktist teise rattaga või jalutada seal. See on väga tõsine probleem.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Soovime esitada petitsiooni teksti koos inimeste poolt antud toetusallkirjadega Luunja Vallavalitsusele, Tartu Vallavalitsusele, Tartu Linnavalitsusele, Maanteeametile, Majandus ja Kommunikatsiooni ministeeriumile, Vabariigi Valitsusele. Loodame, et nende asutuste esindajad annavad oma panuse lahenduse leidmiseks. Kogukond tegeleb samuti võimaluste otsimisega.

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Oodatud on kogukonna liikmed, mõttekaaslased, ametnikud ja eksperdid, kes sooviks kergliiklusteede rajamist nende teede turvalisuse tõstmiseks ja on valmis leidma koos selleks lahendusi!

Mis probleemi lahendama hakkate?

Probleem on selles, et tihtipeale ei ole ei erivajadustega inimestel endil ega nende pereliikmetel ligipääsu iseendale. Tihtipeale ei julge inimesed, ka erivajadustega inimese perekond, endi sisse vaadata. Perekond võtab erivajadustega last nagu koormat, lisakohustust, laskmata täiskasvanud lastel hakata oma elu elama. Ümberringi räägivad kõik, et puuetega inimesel on nii keeruline, ta ei saa oma eluga hakkama, ja nii jääb ka kõigi asjaosaliste vaim ja hing kängu. Ema-isa ei oska enam enda rõõme nautida, ei saa tööl käia, jne, jne. Samas on seesama erivajadustega laps või noor täpselt samas olukorras – ta usub, et nii peabki olema, nii ongi ette nähtud, et talle on keelatud kõik see, mis on tavanoore elu loomulik osa. Õnneks on ka „teisitimõtlejaid“. Me otsime lahendust väljakutsele, mida peaks tegema, et üleüldse erivajadustega inimestest rääkida ning neid ja mitte nii erilisi inimesi julgustada olema lihtsalt inimesed. Soovime erivajadustega inimeste rikkaliku maailma viia suure hulga inimesteni läbi vestlusõhtute kuhu on oodatud kõik kes tahavad rohkem teada ja kogeda.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

See on suur probleem usutavasti nii Tartumaal kui mujal Eestis, mis jääb sageli suurel määral märkamata, kuid see puudutab nii ennekõike erivajadustega inimesi, nende perekondi, sotsiaaltöötajaid kui kogu ühiskonda.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Huvirühm, kogukond.

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Mõttekaaslasi, kultuuri eksperte.

Mis probleemi lahendama hakkate?

Kuidas kasutada “Juturobotit” kogukonna sõnumi võimendamiseks?

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

2018. a septembri seisuga oli Eestis 19 969 MTÜ-d, kui välja arvata korteri-, garaaži- ja aiandusühistud.
Liikmeskonnaga suhtlemiseks on 66% MTÜ-dest olemas mõni elektrooniline vahend (näiteks Facebooki grupp, meililist, blogi/foorum vms) ning 5%-l on sarnane vahend koostamisel.

Sellest hoolimata on Eestis MTÜ-de liikmeskonnad vähenemas. 44% MTÜ-dest on kuni 10-liikmelised.
Aktiivsed liikmed moodustavad keskmiselt 50% MTÜ-de liikmeskonnast.

Olemasolevad lahendused toovad inimesed kokku, aga ei oma võimendavat mõju kohaliku kogukonna ideede levikule.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Huvirühm

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Koogukonna liikmeid, kes soovivad koondada kohaliku arengu edendamiseks aktiivseid inimesi ja värskeid ideid. Info- ja teadmusjuhtimise pädevusega eksperte.

Mis probleemi lahendama hakkate?

Tartumaal asuv Hollywoodi mägi on teada-tuntud pea igale eestlasele. Täna on kahjuks mägi võssa kasvanud ja tähedki unustusehõlma vajunud. Soov on see mägi ja teema taaselustada ja siduda Laeva piirkonna kogukonnaeluga. Samas tutvustada läbi selle Tartumaa turismi.

Kelle probleem see on ja kui suur see on?

Täna on see probleem Laeva kogukonna ja ettevõtete oma. Samas ka Tartu valla ning Tartumaa oma.

Kes selle probleemi lahendamisega tegelema hakkab (kogukond, huvirühm, organisatsioon)?

Hetkel tundub et esialgu huvirühm.

Keda eelkõige endaga liituma ootate (eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi jne)?

Mõttekaaslasi, eksperte, uute ideede loojaid