Probleem:

Paljud inimesed mõistavad võro keelt, kuid igapäevaelus seda enam ei kasutata, eriti sotsiaalmeedias ja avalikus suhtluses. Sageli valitakse eesti keel isegi siis, kui mõtted võiks vabalt võro keeles väljendada. Kui keel jääb vaid mõistmise, mitte kõnelemise tasandile, on ohus tema elujõud ja edasiandmine järgmistele põlvkondadele. Võro keele püsimine pole ainult kohaliku kultuuri küsimus, vaid ka osa Eesti ja maailma keelerikkuse hoidmisest.

Väljatöötatud lahendus:

Loometalgute käigus töötas meeskond välja tegevuskava „Püsümi uma keele pääl!“, mis toetab täiskasvanute ja noorte valmisolekut rääkida ja kasutada võro keelt igapäevaelus.

Eesmärk on luua täiskasvanutele võimalusi võro keele kuulamiseks, kõnelemiseks, harjutamiseks ja õppimiseks, et võro keel püsiks loomuliku suhtluskeelena kodus, kogukonnas ja avalikus ruumis.

Planeeritakse korraldada vähemalt kaks korda kuus võrokeelseid kohtumisi ja üritusi, kus igaüks saab julgelt ja rõõmuga kõneleda oma keelt. Samuti luuakse koostöös Võro Instituudi ja Võro Seltsiga tugivõrgustik, mis aitab laiendada algatust ning tugevdada kohalike inimeste keelekasutuse enesekindlust.

Mentorite kommentaarid:

Mentorid tõstsid esile meeskonna järjepidevust ja sihikindlust. Võro keele hoidmise teema on olnud loometalgutel esindatud läbi aastate ning meeskond on suutnud seda järjekindlalt elus hoida ja värskendada. Aitäh, et hoiate seda teemat, kaasate pidevalt uusi inimesi meeskonda ja olete valmis uusi algatusi ellu kutsuma, te panete keele tõeliselt kõlama!

Probleem:

Kasulik info abivajadusega laste toetamiseks ja töötaja läbipõlemise ennetamiseks on killustunud ning selle leidmine on ajamahukas. Haridusasutuste töötajad vajavad terviklikku ja kergesti kättesaadavat tuge, et märgata abivajadust ja hoida samal ajal ka enda vaimset heaolu.

Väljatöötatud lahendus:

Meeskond koostab maakondliku infopaketi, mis koondab ühte kohta vajalikud soovitused ja tööriistad abivajadusega laste toetamiseks ning töötajate läbipõlemise ennetamiseks.

Infopakett sisaldab praktilisi nõuandeid ja “S.o.S sajandi parimaid soovitusi”: kaasata oma asutuse tugimeeskond, rakendada kovisiooni või supervisiooni, kutsuda lapsevanem aruteluringi, hoida end ja kasutada asutuse pakutavaid heaolu võimalusi.

Juba on kavandatud järgmised sammud: 5. novembril toimub laste ja noorte heaoluvõrgustiku kohtumine, 19. novembriks saadetakse kutsed haridusasutustele ning valitakse välja 3 kooli ja 3 lasteaeda pilootasutusteks. Edasine plaan hõlmab lahenduse piloteerimist, analüüsi, kohandamist ja maakondlikku kasutuselevõttu, millele järgneb ka tehisintellektil põhinev arendus.

Mentorite kommentaarid:

Mentorite hinnangul jõudis meeskond loometalgute käigus väga konkreetse ja teostatava tulemuseni – ideest reaalse ülesandeni. On saavutatud selgus ja leitud võtmeisik, kelle kaudu probleemi kõige mõjusamalt lahendada. Kuigi teema küpses pikalt, võib nüüd kindlalt öelda, et lahendus on valmis ning sellel on kahtlemata potentsiaali edasiarendusteks.

Probleem:

Meeste vananemisega seotud väljakutsed ei pälvi ühiskonnas piisavalt tähelepanu, kuigi nende mõju ulatub kaugemale kui ühe inimese toimetulek.

Vananedes ja tööturult lahkudes kogevad mehed sageli hirmu vähenenud vaimse ja füüsilise võimekuse ees, hirmu jääda isolatsiooni või üksi ning tunnet, et neid enam ei vajata. Ka tervisenäitajad on tihti kehvemad kui naistel samas vanuses.

Praegu on vanemaealistele pakutavad tegevused enamasti naistekeskesed, mistõttu on vaja leida uusi lahendusi, et Võrumaa mehed oleksid vanemas eas õnnelikud, hoiaksid tervist ja panustaksid rõõmuga kogukonda.

Väljatöötatud lahendus:

Loometalgute käigus asus meeskond otsima viise, kuidas suurendada meeste kaasatust ja toetada nende vaimset ning füüsilist heaolu. Esimene samm oli teema sõnastamine ja nähtavaks tegemine – juba meeskonna kokkusaamine ise oli märgiline, sest teemaga hakkasid tegelema just mehed ise.

Talgute jooksul süvenes arusaam meeste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse juurpõhjustest ning hakati nägema võimalusi, kuidas pakkuda meestele senisest sobivamaid tegevusi ja kogukonnatoetust. Meeskond tõi välja, et meestele suunatud algatused peavad olema praktilised, huvitavad ja toetama omavahelist suhtlust, need on võti, et hoida mehi aktiivsena ja väärtustatuna ka vanemas eas.

Mentorite kommentaarid:

Mentorid tõstsid esile meeskonna julgust võtta ette ühiskonnas keeruline ja sageli varju jääv teema. On tunnustust vääriv, et just sihtrühm ise – mehed – on selle teema esile toonud ja lahendusi otsima asunud. Arusaam probleemide juurpõhjustest on märkimisväärselt süvenenud ning meeskond on säilitanud uudishimuliku ja lahendustele orienteeritud hoiaku.

Probleem:

Kubija laululava on Võru maakonna tähtsaim paik, kus koos laulda ja tantsida, kuid praegu kogunetakse sinna peamiselt vaid kord aastas maakonna laulu- ja tantsupeoks. Suure potentsiaaliga koht on kasutuses minimaalselt ning vajab uut hingamist. Kas see on kultuurikoda või spordiväljak? Või peituvad seal veel avastamata võimalused, mis võiksid pakkuda rõõmu ja tegevust tervele kogukonnale?

Väljatöötatud lahendus:

Loometalgute käigus koostas meeskond plaani anda Kubija laululavale uus elu ja tähendus. Eesmärgiks seatakse nelja aasta jooksul luua neli eriilmelist püsisündmust aastas (mai–september), mis ühendavad rahvakultuuri, spordi ja popkultuuri.

Töö algab partnerite ja kontaktide loomisega ning tegusa töörühma moodustamisega koostöös Võrumaa Arenduskeskusega. Koostatakse selge teekaart, mis kirjeldab, kelle poole pöörduda ja milliseid samme läbida. Kavandatakse ühine laululava haldussüsteem koos kasutuskalendri ja turundusplaaniga, et muuta paik atraktiivseks ka turismisektori jaoks.

Juba on paigas ka esimene uue tulemise sündmus Võru lastefestival “Müstiline muinasjutumets”, mis toimub 24. juulil 2026. Festivali raames liigub kostümeeritud rongkäik Võru kesklinnast Kubija laululavale, kus ootavad erinevad teema- ja tegevustelgid: teadusteater, muinasjutud, meisterdamine, aardejaht, sportlikud tegevused, tants ja esinemised. Kaasatud on mitmed MTÜd, ettevõtted ja vabatahtlikud.

Mentorite kommentaarid:

Mentorid tõstsid esile meeskonna kirglikkust ja pühendumust, seda oli tunda isegi mentorite toas! Organisatsioonilisest segadusest on välja kasvanud korrastatud ja koostöine idee, millel on selge visioon ja sihikindlus. Eraldi toodi esile meeskonna julgus võtta käsile keeruline ja seni ripakil olnud teema, teie valmisolekut ise panustada lahenduse elluviimisse. Kubija laululava uus tulemine on saanud tugeva vundamendi ja inspireeriva alguse.

Probleem:

Probleem: Erivajadustega inimestel on sageli piiratud töövõimekus, kuid see ei tähenda töövõimetust. Paraku on jõukohaste töövõimaluste leidmine tööturul keeruline ning takistab nende inimeste motiveerimist, eneseteostust ja suuremat iseseisvust.

Väljatöötatud lahendus:

Auhinna pälvis meeskond, kes tegeles teemaga “Erivajadusega täiskasvanu tööturul”. Meeskond otsib toimivaid viise, kuidas viia tööandjad ja erivajadustega inimesed kokku ning toetada nende koostööd. Lahenduse nimetuseks sai V.I.H.J.E, mis võimaldab tööampsud ja võimalused viia kokku tööandjate ja noorte profiilidega. 

Mentorite kommentaarid:

Mentorid tõstsid esile, et sama teema jätkamine ja edasiarendamine on tunnustus omaette – meeskond on tulnud tagasi sügavama kogemuse ja selge eesmärgiga. Teemavalik on hästi läbimõeldud ning meeskonnal on kindel plaan ja head eeldused viia idee ellu.

Tunnustati ka seda, et valitud on jõukohane “amps” ning töö suures rühmas kulges üksmeelselt ja koostööd hoides. Meeskond tegutses sihikindlalt, austusega teema vastu ja praktiliste lahenduste suunas.

Probleem:

Kuigi projektõpe on tõhus õppemeetod, ei jõua õpetajad sageli siduda õppetööd kohaliku kultuuri ja kogukonnaga. Nii jääb kasutamata suur potentsiaal, mis aitaks õpilasi inspireerida, toetada loovust ja siduda teadmisi päriseluga.

Võru- ja Setomaa koolidel on eriline võimalus kasutada õppetöös elavat pärandit, keelt, meistreid, kultuurikandjaid ja kogukonnalugusid, kuid selleks vajatakse uusi ja paindlikke õppeviise.

Väljatöötatud lahendus:

Loometalgute käigus töötas meeskond välja idee „Õppese kootud kogukond – Mustrilehed õpetajale“, mis ühendab kooli, lapsevanemad ja kogukonna esindajad ühiseks loovaks õppeprotsessiks. Eesmärk on arendada projektõppe mudeleid, mis lõimivad Seto ja Võro kultuuri, soome-ugri ning laiema kultuuripärandi.

Tulemuseks on praktilised ja inspireerivad õppekogemused, mis aitavad noortel arendada koostööoskusi ja kultuuriteadlikkust ning annavad õpetajatele tööriistakasti, mida saab kasutada ka teistes maapiirkondade koolides.

Kahe päeva jooksul liikus meeskond ideest tehnoloogiliste lahendusteni: sündisid kavandid digitaalse “targa abimehe” ehk „kõnõmassina“ ja Setomaa Karmani Vasso prototüüpideks – tulevikutööriistad, mis toovad teadmised ja kogukonna tarkuse õpetaja taskusse.

Mentorite kommentaarid:

Mentorid kiitsid meeskonna muljetavaldavat arengut ja tehnoloogilist mõtlemist. Kahe päevaga tehti suur hüpe ideest tulevikutehnoloogiate rakendamiseni – “tiigrihüpe” omaette!

Tõdeti, et meeskond tegeleb teemaga, mis muutub peagi oluliseks kõigis haridusasutustes. Entusiasm, pikk plaan ja läbimõeldud kogukonna kaasamine väärivad tunnustust.

Probleem:

Laste ja nende vanemate vajadused on ajas muutunud, kuid senised lähenemised suhete hoidmisel ja konfliktide lahendamisel lasteaias ei toimi enam endisel moel.

Lasteaiaõpetajad tunnevad, et vajavad täiendavat tuge ja uusi teadmisi, et toetada laste emotsionaalset heaolu ja lahendada keerulisi olukordi koostöiselt. Samas on lasteaed väga sobiv keskkond uute sotsiaalsete oskuste õpetamiseks ja koostööks lapsevanematega.

Väljatöötatud lahendus:

Loometalgute käigus töötas meeskond välja tööriista MUHE – taastava praktika põhimõtetel põhineva lähenemise, mis aitab hoida suhteid ja lahendada konflikte lasteaias.

Taastav praktika on tõenduspõhine meetod, mida on hariduses kasutatud juba alates 1990. aastatest; nüüd kohandatakse see alusharidusele sobivaks. MUHE keskmes on iga lapse kuulamine ja mõistmine, usalduse loomine ning hinnanguvaba, austav suhtlus.

Kava näeb ette, et 2026. aasta jaanuaris alustatakse kontakti loomist ja kogemuskohtumisi lasteaia juhtidega, jaanuarist juunini 2026 arendatakse välja õppekava ja õppematerjalid ning alates septembrist 2026 piloteeritakse lähenemist kolmes Võru linna lasteaias.

Tulemuseks on õpetaja, kes oskab hoida suhteid ja lahendada konflikte lapse heaolust lähtudes; laps, kes on kaasatud, kuuldud ja mõistetud; ning lapsevanem, kes on teadlikum ja valmis koostööks.

Mentorite kommentaarid:

Mentorid tõstsid esile meeskonna avatust, koostöövalmidust ja oskust tagasisidet väärtustada. Samuti märgiti, et meeskond on teinud märkimisväärse sammu edasi – ka keelekasutus on liikunud tavainimesele arusaadavaks ja lähedaseks.

Erilist tunnustust pälvis see, et idee jõudis juba loometalgute käigus praktilise testimiseni ning tegevuskava elluviimine on alanud, mõne mentori kalendrisse oli jõudnud lausa koosolekukutse!

Probleem:

Probleem: Erivajadustega noori (nt ATH või autismiga) tuleb meie ühiskonnas järjest rohkem ette, kuid küsimus on, kas oleme päriselt valmis neid toetama igas keskkonnas, kus nad viibivad? Kas koolid, noortekeskused ja huviringid on spetsialistidena piisavalt ette valmistatud, et pakkuda neile vajalikku tuge ja turvatunnet? Igapäevane kogemus erivajadustega noorte, nende vanemate ja õpetajatega näitab, et see teema vajab Võrumaa kogukonnas põhjalikumat käsitlust ning uudseid lahendusi.

Väljatöötatud lahendus:

Loometalgute käigus töötas meeskond välja idee „Kollane täpp“, mis aitab märgata ja tähistada kohti, kus erivajadustega noored – näiteks ATH või autismispektri eripäradega – saavad end tunda turvaliselt ja hoitult.

Idee keskmes on turvaline ruum, nii füüsilises kui sotsiaalses mõttes koht, kuhu noored saavad pöörduda, kui nad vajavad pausi, mõistmist või lihtsalt rahulikku olemist.

Meeskonna eesmärk on tõsta teadlikkust, koolitada haridusasutuste töötajaid ja luua ühtne süsteem, mis toetab nii noori kui ka neid ümbritsevaid täiskasvanuid. Pilootprojekti on plaanis alustada mitmes haridusasutuses, et kujundada toimiv mudel, mida saaks hiljem rakendada üle kogu Võru maakonna ja potentsiaalselt ka mujal Eestis.

Mentorite kommentaarid:

Mentorid tõstsid esile meeskonna kirglikkust ja pühendumust teemale, mis on ühiskonnas oluline ja sageli valus „konnasilm“ kaasava hariduse kontekstis.

Eriti hinnati koostööd, kus ühes meeskonnas olid nii noored ise kui ka mitmete omavalitsuste esindajad – tugev sümbol ühisest vastutusest ja hoolimisest.

Probleem:

Viimastel aastatel on Võru linnas kujunemas tõsiseks väljakutseks noorte (13+) kogunemine linnaruumis. Sageli satuvad ühte seltskonda keerulisema taustaga noored, kellel puuduvad sobivad tegevused ja positiivsed väljundid.

Huviringid ja vaba aja veetmise võimalused ei kata alati kõiki noorte huve ning see loob olukorra, kus osa noori otsib kuuluvust ja tähelepanu omal moel, vahel ka riskikäitumise kaudu. Kuidas luua Võru linnaruumis rohkem turvalisi, kaasavaid ja noortele päriselt huvipakkuvaid võimalusi?

Väljatöötatud lahendus:

Auhinna pälvis meeskond, kelle mureks on noortekambad linnaruumis. Meeskond otsib lahendusi, kuidas muuta noorte kogunemised avalikus ruumis turvalisemaks ja toetavamaks koostöö ning kaasamise kaudu. Selleks käivitatakse MONO ehk mobiilne noorsootöö vorm, millesse kaasatakse abipolitseinikud, noorsootöötajad, vabatahtlikud jne.

Mentorite kommentaarid:

Mentorid tunnustasid meeskonda avatud ja koostöise mõtteviisi eest. Eriti märgiti ära sihtrühma ehk noorte endi kaasamine lahenduste väljatöötamisse, see tagas ideede eluläheduse ja mõjususe. Meeskonna eriilmelised kogemused ja valmisolek uuendada oma töökorraldust vastavalt noorte vajadustele on imetlusväärne näide koosloome tegelikust jõust.