Mis teeb ühe küla kauniks ja heaks elukeskkonnaks? Mitte ainult kaunid kodud, vaid ka hoolitsetud teeääred, külaplatsid, viidad, lillekastid, nutikad taaskasutuslahendused ja eelkõige inimesed, kes oma kodukohast hoolivad.

Kõigis külades ei ole suurt aktiivset kogukonda, palju sündmusi või eestvedajat, kes küla tegemisi nähtavaks teeks. Ometi võib seal olla inimesi, kes hoolivad väga oma kodukandist ning panustavad sellesse, et teeääred, ühised alad, külaplatsid, viidad, infotahvlid ja muud väikesed detailid oleksid korras ja looksid meeldiva elukeskkonna.

Soovime Vunki Mano! loometalgutel arendada ideed „Eestimaa kaunis küla“ – tunnustus- või konkursimudelit, mis innustaks külaelanikke oma kodukanti märkama, ühiselt tegutsema ja oma elukeskkonda paremaks muutma. Ka väike ühine ettevõtmine võib muuta küla ilusamaks ja tuua inimesed üksteisele lähemale.

Loometalgutel otsime koos vastust: milline tunnustus paneks külainimesi oma kodukohta värske pilguga vaatama ja innustaks ühiselt midagi paremaks tegema.

Ootame meeskonda külade ja kogukondade eestvedajaid, kohalike omavalitsuste inimesi, ruumi-, maastiku-, keskkonna-, turismi- ja kommunikatsioonivaldkonna tegijaid ning kõiki, kellele läheb korda Eesti külade elukeskkond.

Millist haridust ja kasvukeskkonda meie lapsed vajavad ning milliseid võimalusi Võrumaal selleks juba täna leidub? Soovime tuua kokku lapsed ja lapsevanemad, õpetajad, haridusalgatuste eestvedajad ja kogukonna, et nende küsimuste üle koos mõelda.

Esimene Terve Pere Hariduspäev toimus 2014. aastal. Nüüd, üle kümne aasta hiljem, tahame algatuse uuesti ellu äratada – vaadata, mis on Võrumaa hariduses muutunud, jagada erinevaid kogemusi ning luua pinnast uuteks koostöödeks ja algatusteks. Sündmusele annab erilise raami Väikese Werrone kooli 10. juubel.

Loometalgutel otsime koos vastust: milline võiks olla hariduspäev, mis ei jää lihtsalt üheks sündmuseks, vaid paneb inimesed kaasa mõtlema, loob uusi sidemeid ja annab tõuke uutele algatustele? Tule appi looma hariduspäeva sisu ja formaati ning mõtlema, kuidas tuua ühe laua taha Võrumaa erinevad haridusvõimalused, kogemused ja inimesed.

Ootame meeskonda lapsevanemaid ja noori, õpetajaid ja haridusjuhte, kogukondade eestvedajaid, hariduseksperte, kohalike omavalitsuste esindajaid, ettevõtjaid ja loomeinimesi ning kõiki, kellele läheb korda Võrumaa laste kasvukeskkond ja hariduse tulevik.

Kuidas toetada noorte ja täiskasvanute osalemist tasemehariduses nii, et sellest võidaksid ka tööandjad?

Ligi kolmandik Eesti töötajatest tunneb, et nende teadmised on aegunud ja oskused vajavad värskendamist, kuid sageli ei teata õppimisvõimalustest või ei julgeta esimest sammu teha. Samal ajal on kutsekoolides tipptasemel õppebaasid, oma ala spetsialistid ja paindlikud õppimisvõimalused, mis jäävad osaliselt kasutamata. Ka tööandjad ei näe alati, millist kasu võiks töötaja tasemeõppes osalemine ettevõttele tuua.

EWERS-i meeskond soovib luua toimiva silla, mis viib kokku inimeste õpivajadused ning Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse paindlikud õppimisvõimalused, leevendades nii regionaalset tööjõupuudust, kui ka tõstes inimeste üldist toimetulekuvõimet. Loometalgutel otsime lahendust küsimusele, kuidas muuta õppimisvõimalused inimestele nähtavaks ja kättesaadavaks ning mida on vaja muuta, et töötaja õppimine looks selget väärtust ka tööandjale.

Ootame meeskonda õppijaid ja kogukonnaliikmeid, ettevõtjaid ja tööandjaid, haridusvaldkonna eksperte ning kohalike omavalitsuste ja tööturuvaldkonna inimesi – kõiki, kes tahavad aidata leida uusi viise, kuidas tuua inimesed õppimise juurde ja muuta kutsehariduse võimalused piirkonnas paremini kasutatavaks.

Kuidas kasutada Võrumaa loodust inimeste vaimse tervise ja igapäevase toimetuleku toetamiseks?

Võrumaa inimesed kogevad vaimse tervisega seotud raskusi Eesti keskmisest sagedamini, samas on teadlikkus vaimse tervise toetamise võimalustest tagasihoidlik ning eriti maapiirkondades võivad tugivõrgustikud ja teenused olla raskemini kättesaadavad. Võrumaa suur tugevus on aga meie puhas loodus ning matka- ja terviseradade võrgustik. Kuigi paljud meist juba liiguvad looduses, ei oska me alati selle taastavat mõju teadlikult kasutada.

Soovime luua olemasolevatele matka- ja liikumisradadele vaimse tervise rajad, kus lihtsad ja teaduspõhised looduskümbluse ning rohehoole harjutused aitavad muuta tavapärase metsaskäigu teadlikuks taastumise ja enesehoiu praktikaks. Loometalgutel otsime koos lahendust, milline peaks selline rada olema, milliseid harjutusi pakkuma ning kuidas muuta see lihtsaks, ligipääsetavaks ja erinevatele inimestele sobivaks.

Ootame meeskonda RMK esindajat, vaimse tervise spetsialiste, teenusedisainereid, viidastuse spetsialiste, tervisedendajaid, Võrumaa Arenduskeskuse esindajaid, turismiarendajaid ning kogukonna liikmeid pilootprojekti testimiseks.

Kas kohalikest taastuvatest ja orgaanilistest ressurssidest võiks toota energiat siinsamas – ning kas vana aurumasina idee võiks saada tänapäevase kuue?

Maapiirkondades leidub ressursse, mida võiks senisest nutikamalt kohapeal energia tootmiseks kasutada. Soovime uurida, kas tänapäevast aurutehnoloogiat saaks rakendada väikese ja multifunktsionaalse energialahendusena, mis toodaks näiteks soojust, elektrit või mehaanilist energiat ning vähendaks sõltuvust väljastpoolt ostetavast energiast. Idee lähtekohaks on küsimus, kas ajalooliselt tuntud aurumasina tehnoloogia võiks tänapäevaste lahendustega kombineerituna pakkuda võimalusi näiteks soojuse, elektri või mehaanilise energia tootmiseks ning vähendada sõltuvust väljastpoolt ostetavast energiast. Loometalgutel hindame koos idee tehnilist teostatavust, keskkonnamõju, majanduslikku mõistlikkust ja võimalikke kasutusviise ning selgitame välja, kas ja millisel kujul tasuks liikuda prototüübi loomiseni.

Ootame meeskonda energeetika- ja aurutehnoloogia eksperte, insenere ja tootearendajaid, metallitöö- ja tootmisettevõtete esindajaid, keskkonna- ja ringmajanduse asjatundjaid, ettevõtjaid, talupidajaid, metsa- ja maaomanikke ning majandus-, ohutus- ja õigusvaldkonna inimesi. Eriti ootame neid, keda kõnetab küsimus, kuidas panna kohalik ressurss looma kohapeal uut väärtust.

Kuidas muuta Lämmijärve ja selle piiriala ainulaadne lugu nähtavaks ning põhjuseks, miks siia tulla ja siin kauem viibida?

Lämmijärve ja Räpina piirkonna eriline geograafiline asukoht, piiriäärne ajalugu ja identiteet ei ole täna piisavalt nähtav ega kasutatud piirkonna turismi, maine ja ettevõtluse arendamisel. Soovime leida viisi, kuidas muuta Lämmijärve kui pika ajalooga Euroopa idapiiri lugu külastamist väärt kogemuseks. Kas selleks võiks olla maamärk Räpina rannas, külastuskeskkond, turismimarsruut, sündmus, digitaalne lahendus või hoopis nende kombinatsioon? Loometalgutel otsime lahendust, mis oleks piirkonnale omane ja teostatav ning seoks kohaliku loo, pärandi, turismi ja ettevõtluse üheks tervikuks.

Ootame meeskonda kohalikke elanikke ja kogukondi, ajaloo- ja päranditundjaid, turismi- ja sihtkohaarendajaid, arhitekte, maastikuarhitekte, kunstnikke ja disainereid, ettevõtjaid ning turundus- ja kommunikatsiooniinimesi – kõiki, kes tahavad aidata muuta Lämmijärve erilise loo nähtavaks ja kogetavaks.

Kas Setomaale võiks sündida Eesti ainus metallist loomade loomaaed?

Soovime luua Setomaale omanäolise loomade loomaaia RatArt, kus loomad, linnud ja taimed sünnivad metalli, puidu, klaasi, kivi ja teiste materjalide kaudu kunstiteostena. Loomaaia loomisse tahame kaasata koole ja kunstnikke üle Eesti – näiteks korraldada õpilastele ühiseid loomeprojekte ja võistlusi, mille parimad tööd jõuavad Setomaale püsinäitusele. Loometalgutel otsime koos lahendust, milline võiks RatArt välja näha, kuidas kaasata koole ja kunstnikke ning kuidas kujundada sellest atraktiivne ja jätkusuutlik püsinäitus.

Ootame meeskonda kunstnikke ja loomeinimesi, õpetajaid ja koolide esindajaid, turismi- ja turundusinimesi, sündmuste ja koostööprojektide korraldajaid ning kõiki, keda innustab võimalus aidata luua Setomaale midagi täiesti omanäolist.

Kuidas korraldada kultuurielu suure ja eriilmelise valla üleselt nii, et tekiks rohkem koostööd, kuid säiliks iga piirkonna oma nägu?

Räpina vallas sünnib kultuurielu paljudes paikades – kultuuri- ja rahvamajades, raamatukogudes, loomemajas, muuseumis, muusikakoolis ja kogukondade eestvedamisel. Inimesed, kogemused ja traditsioonid on olemas, kuid vaja on leida viis, kuidas neid tugevusi paremini ühendada. Loometalgutel soovime kujundada esmase visandi Räpina valla kultuurivaldkonna koostöömudelist: kuidas ühiselt planeerida, jagada infot, teadmisi ja ressursse, millised võiksid olla kultuurikorraldajate rollid, samuti kaardistada see, mida ootab omavalitsus kultuurikorralduselt.

Ootame meeskonda kultuurikorraldajaid ja kultuuriasutuste esindajaid, kohalike omavalitsuste kultuurijuhte ja -spetsialiste ning inimesi, kellel on kogemusi erinevate piirkondade ühise kultuurikorraldusega. Samuti ootame juhtimise, organisatsiooni- ja teenusedisaini ning koostöömudelite asjatundjaid, kes aitaksid leida värskeid viise, kuidas tegutseda ühe meeskonnana ja samal ajal hoida piirkondade eripära.

Kuidas tuua Setomaa noored ja eakad rohkem kokku, et eri põlvkonnad saaksid üksteiselt õppida ja üksteisele midagi anda?

Setomaal on vähe võimalusi, kus eakad, lapsed ja noored saaksid regulaarselt kohtuda ja koos tegutseda. Hooldekodu elanikud võivad jääda kogukonnaelust kõrvale, samal ajal jääb noortel saamata osa eakate elukogemusest, teadmistest ja Setomaa kommetest. Ka noortel on oskusi – näiteks digimaailmas –, mida nemad saavad eakatele edasi anda. Loometalgutel soovime leida toimiva viisi põlvkondade regulaarseks kokku toomiseks, et sünniksid ühised tegevused, vastastikune õppimine ja tugevam kogukonnatunne.

Ootame meeskonda noori ja eakaid, Setomaa hooldekodu, koolide, lasteaia ja noortekeskuse inimesi, kogukonnaliikmeid ja vabatahtlikke ning noorsootöö, huvitegevuse, kultuuri, käsitöö ja digioskuste teemaliste tegevuste eestvedajaid. Eriti oluline on, et lahendus sünniks koos noorte ja eakate endiga.

Kuidas tuua Kagu-Eesti 30+ ettevõtlikud inimesed regulaarselt kokku ning tuua head kontaktid, kogemused ja tipptegijate teadmised ka meie kodukanti?

Kagu-Eestis ei ole 30+ ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele püsivat kogukonda ega regulaarset kooskäimist. Puudu ei ole ruumidest – meil on koostöötamise kohad olemas –, vaid keegi peab inimesed kokku tooma ja kogukonna käima lükkama. Soovime luua aastaringselt tegutseva võrgustiku, kus toimuksid kohvihommikud, töötoad, koostöötamise päevad, kogemusõhtud ja muud tegevused. Suurem unistus on tuua kord aastas Kagu-Eestisse ka tugev ettevõtlusfestival koos tuntud koolitajate ja hea sisuga. Loometalgutel otsime lahendust, milline kogukonna- ja tegevusmudel paneks inimesed liituma, regulaarselt osalema ning aitaks kogukonnal püsima jääda ja kasvada.

Ootame meeskonda ettevõtjaid ja kaugtöötajaid, kogukondade eestvedajaid, koostöötamiskohtade ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid, projektide ja rahastuse asjatundjaid, koolitajaid ja sündmuste korraldajaid ning inimesi, kellel on kogemus toimiva kogukonna käivitamise ja elus hoidmisega.

Kuidas siduda maapiirkonnas koolipäev ja huviharidus üheks tervikuks, et laps saaks mitmekülgse hariduse oma kodukoha lähedal?

Maapiirkonnas on huvihariduse võimalused piiratud ja sageli kodust kaugel ning kooli- ja huviharidus toimivad üksteisest eraldi. See muudab laste päevad pikaks ja paneb peredele suure koormuse. Samal ajal on kogukonnas juba olemas inimesed, oskused ja võimalused, mida saaks laste arengu toetamiseks paremini kasutada. Soovime Obinitsa kogukonnaklassi näitel piloteerida mudelit, kus formaalõpe, huviharidus, loovtegevus ja kohalik pärimuskultuur moodustavad ühe terviku. Loometalgutel otsime lahendust, kuidas selline koolipäev praktiliselt toimima panna ning kuidas kaasata sellesse piirkonnas juba olemasolevad inimesed ja võimalused.

Ootame meeskonda õpetajaid, lapsevanemaid ja ringijuhte, koolide, noortekeskuste ja kohaliku omavalitsuse esindajaid, kogukonna eestvedajaid, muuseumipedagooge ja hariduseksperte ning kõiki, kes tahavad aidata luua maal elavatele lastele mitmekesisemaid ja paremini kättesaadavaid õppimisvõimalusi.

Kuidas kasutada vett targemalt ja suunata väärtuslikud toitained jäätmeks muutumise asemel tagasi ringlusse?

Meie igapäevane veekasutus tekitab palju reovett ning viib ringlusest välja toitained, mida saaks kasutada näiteks toidukasvatuses. See koormab loodust, tekitab kulusid ja suurendab sõltuvust tsentraalsetest süsteemidest. Eriti oluline on küsimus hajaasustuses, kus reovee kohtkäitlus puudutab otseselt paljusid majapidamisi. Vett säästev ja toitaineid ringlusse suunav tehnoloogia on juba olemas – väljakutse on muuta inimeste arusaamu ja leida viis, kuidas see Vana-Võromaal päriselt kasutusse jõuaks. Loometalgutel otsime lahendust, kuidas seda võimalust inimestele arusaadavalt tutvustada, katsetada ning tekitada valmisolek uute lahenduste kasutuselevõtuks.

Ootame meeskonda hajaasustuse elanikke ja kogukondade esindajaid, kohalike omavalitsuste ja ametkondade inimesi, keskkonna-, veemajanduse ja kriisikindluse asjatundjaid, toidukasvatajaid ning kommunikatsiooni ja kaasamise inimesi. Eriti ootame neid, kes aitavad mõelda, kuidas muuta olemasolev tehnoloogiline võimalus inimeste jaoks arusaadavaks, vajalikuks ja kasutatavaks.

Kuidas muuta Võru ühendused Tartu, Tallinna ja ülejäänud Eestiga kiiremaks, mugavamaks ja paindlikumaks ka ilma isikliku autota?

Võrust kaugemale liikumine on autota inimese jaoks sageli aeganõudev ja ebamugav. Puudub raudteeühendus ning ka ühendused Põlva ja Tartu raudteejaamadega ei paku alati head alternatiivi. Kas lahendus võiks olla paremini ühendatud bussi- ja rongigraafik, paindlik sõidujagamine, lühirendiautod, uus digitaalne lahendus või midagi hoopis muud? Loometalgutel tahame vaadata senistest lahendustest kaugemale ja leida realistlik viis, kuidas muuta Võrust liikumine kiiremaks ja paindlikumaks.

Ootame meeskonda kohalike omavalitsuste ja transpordivaldkonna inimesi, liikuvuseksperte, ettevõtjaid ja tehnoloogialahenduste arendajaid ning eelkõige inimesi, kes ise Võru ja teiste linnade vahel liiguvad ja teavad omast kogemusest, kus praegused ühendused hätta jäävad.

Kuidas anda Võrumaa vanadele silikaatkivist bussiootepaviljonidele uus elu ja muuta need meie piirkonna visiitkaartideks?

Võru maakonna silikaatkivist bussiootepaviljonid on väärikad ja iseloomulikud, kuid nende tänane ilme ei peegelda Võrumaa omanäolist kultuuri ja identiteeti. Selle asemel, et vana lammutada ja uuega asendada, tahame uurida, kuidas tuua olemasolevatesse paviljonidesse kohalikku pärimust, värvi ja tänapäevast disaini. Loometalgutel otsime lahendust, milline võiks olla Võrumaale omane bussiootepaviljon, kuidas kaasata selle kujundamisse kohalikke kogukondi ning kuidas jõuda ühest heast näidisest lahenduseni, mida saaks kasutada üle maakonna. Eeskujuks on mitmel pool Eestiski rahvusliku ilme saanud ootepaviljone.

Ootame meeskonda disainereid ja kunstnikke, kohaliku kultuuri ja pärimuse tundjaid, omavalitsuste esindajaid, käsitöölisi, ehitusvaldkonna inimesi, noori ja kogukondade eestvedajaid – kõiki, kes tahavad aidata muuta argise bussiootekoha väikeseks, aga nähtavaks Võrumaa visiitkaardiks.

Mis oleks, kui meie poodides, teeninduskohtades ja avalikes asutustes oleks kindel aeg, mil keskkond on tavapärasest rahulikum?

Quiet Hour ehk vaikse tunni idee on luua regulaarne ajavahemik, mil vähendatakse võimalusel müra, valju muusikat, eredaid valguseid ja muid tugevaid ärritajaid. Nii muutuksid igapäevased teenused paremini ligipääsetavaks inimestele, kelle jaoks tavapärane keskkond võib olla liiga intensiivne või koormav.

Vaiksemast keskkonnast võivad kasu saada väga erinevad inimesed – näiteks eakad, väikelastega pered ning inimesed, kes on tundlikumad müra, valguse või suure hulga ümbritsevate stiimulite suhtes.

Loometalgutel tahab meeskond uurida, kuidas Quiet Hour võiks meie piirkonnas päriselt toimida:

– kus oleks seda kõige rohkem vaja;

– milline võiks olla vaikse tunni ühine põhimõte;

– kuidas kaasata ettevõtteid, asutusi ja teenusepakkujaid;

– kuidas teha sellest lihtne ja toimiv lahendus, millest võiks saada kasu kogu kogukond.

Ootame meeskonda inimesi, kes tunnevad ligipääsetavuse, sotsiaalvaldkonna, tervise, teeninduse või ettevõtluse teemasid, samuti kaupluste ja teiste teenindusasutuste esindajaid ning otsustajaid, kes saavad aidata mõttel päris lahenduseni jõuda.