VII juubelihõngulised Vunki Mano! Loometalgud toimuvad 13.-14. oktoober Parksepa Keskkoolis, Võru vallas. 

Loometalgute korraldusmeeskond on loonud Sinu idee arendamiseks suurepärase platvormi. Peale ideede esitamist, avame keskkonna meeskondade moodustamiseks. Anname sellest ka sinule teada. Ajaraami näed meie kodulehel.

Sa võid juba ise mõelda, keda soovida kutsuda liituma oma meeskonnaga, kuid ära pelga vastu võtta ka uusi inimesi uute mõtete ja nägemusega – see rikastab Sinu ideed. Ka meie aitame omalt poolt avaliku üleskutsega leida Sinu ideele kaasa mõtlejaid. 

Parima tulemuse saavutamiseks on hea, kui Sinu idee ümber koonduvad erineva taustaga inimesed: ettevõtjad, avaliku sektori esindajad, mittetulundussektori aktivistid, eksperdid kaugemalt, hingelt noored, tegusad ja aktiivsed inimesed igas vanuses.

Loometalgud toimuvad Vunki mano! metoodikal ja mentorite juhendamisel tegutsev meeskond annab kahel päeval julgelt hoogu juurde Sinu ideele. Kui hoog sees, siis peale loometalguid aitavad hoogu üleval hoida kohtumised mentoritega ning ka heade koostööpartnerite auhinnad.

 

Loometalgutel osalemine on tasuta.

Lisainfo korral kirjuta või helista: Kristi Vals, projektijuht 59129200, kristi.vals@vorumaa.ee

Jälgi infot meie kodulehel ja FB lehel.

Probleem:

Iga laps sünnib maailma kogemuste ja teadmiste poolest nö “valge lehena”. Kõigil ei ole siiski võrdsed võimalused arenguks, sest vastsündinu ei jää ellu ilma välise abita ja siinkohal hakkab väga olulist rolli mängima perekond, kuhu laps sünnib. Kui vastsündinud lapse vanemad ei ole kunagi mõtestanud vanemlikku rolli ja arendanud oma vanemlikke teadmisi ja oskusi, siis paratamatult teevad nad seda, mida tehti nendega. Pereteraapia ringkondades on selleks lausa ütlus: “perekonnad kordavad iseennast”. Ja nii see juhtubki, et vägivalda näinud lapsed satuvad täiskasvanueas vägivaldsesse suhtesse jne jne. 

Kui keegi soovib saada kokaks, siis ta peab läbima kursused või kooli, et teda võetaks söögivalmistamise ringkondades tõsisest ja ta leiaks töö. Sama on juristide, ajakirjanike jt ametite puhul. Lapsevanemaks saamisel aga ei nõuta midagi, kuigi on ju see kõige olulisem töö ja ka kõige pikaajalisem, sest seda karjääri ei saa kunagi välja vahetada, mida teiste ametite puhul saab.

Ehk siis tuleks alustada rohujuure tasandilt, et katkestada düsfunktsionaalsete uskumuste, mustrite jmt edasiandmine järgmisele põlvkonnale. See saab alguse mõtestamisest ning edasi uute teadmiste omandamisest, oskuste õppimisest ja rakendamisest. 

 

Kelle probleem see on?

See on paljude inimeste probleem kogu maailmas. Kui minna kitsamaks, siis paljude Eesti inimeste probleem (riiklik tasand). Kui minna veel kitsamaks ja vaadata Võrumaa tervise- ja heaoluprofiili 2022, siis Võrumaa elanike probleem (KOV-ide tasand). Kui minna veelgi kitsamaks, siis laste probleem, kellel on mitteteadlikud vanemad. Samas on see teistpidi ka nende samade laste vanemate probleem, sest mitteteadlikud vanemad ei oska mingi hetk oma lastega hakkama saada (perekondlik tasand). Siit paljuneb probleem ka haridusasutustesse, tervishoiuasutustesse jne.

 

Tuumikgrupp:

Võrumaa Arenduskeskus – Küllike Hein, Tiina Jaanimägi. LÕIM projekt – Mariann Toots. Pereterapeut – Hannela Teaste.

 

Keda liituma ootame?

Ootame liituma eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi ja kõiki, kes tunnevad, et antud teema on väga oluline ja vajab lahendamist.

Probleem: 

Võru vald vajab spordivaldkonna juhti, organisaatorit. Peale kultuuri ja noorsootöö reformi vallas, avastasime, et spordivaldkond on koordineerimata. Võru vallas on mitmed spordirajatised, mille eest kantakse hoolt, kuid need on ala kasutatud. Maakonnas toimub palju spordivõistluseid, kuid koostöö vallaga on vähene ning valla spordiobjekte ei kasutata. Valda oleks kergem juhtida kui vallajuhtidena näeksime rohkem inimesi kergliiklusteedel ja loeksime uudiseid rahvaspordi sündmustest, saavutustest. Arvan, et kui valla tasandil on inimene, kes teadlikult koordineerib, ühendab  ja tuletab meelde liikumise vajalikkust ja võimalusi ning oskab seda oskuslikult turundada, hoogustab see valla kodanikke rohkem liikuma ja sportima. 

Võru vald on Võrumaa võru. Võru vald piirab linna ja on sillaks teistele valdadele. Üks samm Võru valla poolt- üks töökoht, üks inimene-võib luua tõelise sümbioosi juba lihtsalt asukoha ja võimaluste tõttu.

 

Kelle probleem/vajaduse see on?

Kevadel 2023 toimus Võru vallas hariduse, kultuuri- ja spordikomisjoni eestvedamisel Võru valla spordi valdkonna esindajatega ümarlaud, kus osales 14 kodanikku. Kõik mainisid, et on nõutult seisnud ja mõelnud, kelle poole pöörduda kui on mõni küsimus, ettepanek, soov võistlustel osaleda näiteks Võru valda esindades. 

Otseselt on vajadus sportlastel,  olgu ta vana või noor ning erineval tasemel. 

Vajadus on vallavalitsusel, kes sooviks, et spordirajatisi rohkem kasutataks, et kulutused nende hooldusele oleksid õigustatud ja et spordi entusiastidel oleks järelkasv. 

 

Tuumikgrupp: 

Hetkel juhib teemat Võru vallas eelpool nimetatud komisjon. 

 

Keda ootad teemaga liituma?

Teemaga liituma ootame teistest KOVidest spetsialiste, kes töötavad spordivaldkonnas või tunnevad puudust sama valdkonna spetsialistist.  Rahvaspordi- ja terviseedendajaid. Kodanikke, spetsialiste, eksperte, keda see teema puudutab ja soovivad motiveerida rahvast rohkem liikuma. Turundus valdkonna eksperte. 

Probleem: 

Inimese heaolu on mõjutatud tervislikust seisundist, sh vaimsest tervisest. Ühiskondlik probleem, mida soovime lahendada, on toetava inimesekeskse kogukonnateenuse väljatöötamine kohalikul tasandil vaimse tervise valdkonnas, milles on olulisteks märksõnadeks teenuste sidusus ja koostöö. 

Probleemkohaks on täna seesuguste kogukondlike teenuste puudumine või vähene kättesaadavus. 2022. aastal läbiviidud Eesti vaimse tervise uuring näitas, et vaimse tervise probleemide levik on rahvastikus kõrge. Samal ajal on probleeme vaimse tervise abi, sh toetavate teenuste kättesaadavusega ja seda eriti kodulähedases keskkonnas. Ootejärjekorrad on pikad ja piirkonniti kohati sootuks kättesaamatud. Vaimse tervise edendamine ja ennetus ei alga kliinilise psühholoogi ega psühhiaatri kabinetist, vaid meid ümbritsevast keskkonnast ja inimestest. Üldise tervisekaitse eesmärk on anda kõigile inimestele juurdepääs kvaliteetsetele ja tõhusatele tervishoiuteenustele hinna eest, mis ei tekita teenuse kasutajatele rahalisi raskusi, ükskõik kus nad elavad. 

Meie soov on luua headel praktikatel põhinev teenusmudel, mis kaasaks vaimse tervise  kogemusega inimesi toetavate kogukonnateenuste väljatöötamisse ning aitaks sellised teenused Võru maakonna üleselt kasutusele võtta.

 

Kelle probleem see on?

Probleem puudutab elukaareüleselt kõiki vaimse tervise murega inimesi ning nende lähedasi, perekonda tervikuna, samuti tööandjaid. 

Lisaks neid, kes igapäevaselt tegelevad vaimse tervise teemadega või puutuvad osaliselt kokku vaimse tervise toetamisega. 

 

Tuumikgrupp:

Teema tuumikgruppi kuuluvad MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse töötajad.

 

Keda ootate teemaga liituma?

Ootame enda teemaga liituma: IT valdkonnaga tegelevat spetsialisti; inimesi, kes on ise kogenud vaimse tervise probleeme; lihtsalt mõttekaaslasi, keda vaimse tervise teema kõnetab; eksperte nii teenusedisaini kui ka kommunikatsiooni valdkonnast; muutuste loojaid ja üleüldse lahedaid kaasamõtlejaid, kes mõtestavad elu sedapidi, et kuidas saab, mitte miks ei saa. 

Probleem:

Korrastada Kahrilla järv ning sealsesse vesikonda suubuv ja väljuv jõe piirkond. Leida üheskoos tegevused, mis aitavad hoida veekogud puhtana. Kuna järv asub ürgorus, kahe kõrge kalda vahe on see väga hea võimalus pakkuda seal läheduses, ümbruses, meeldivaid vaba aja veetmise võimalusi, väärtustades ja hoides sealset looduslikku keskkonda. Sportlik tegevus, ujuvalustel järvel liikumine, ujumiskohad, paadid, süstad, kalastamine jne. 

 

Kelle probleem see on: 

Rõuge valla ning selle elanike heaolu.

 

Tuumikgrupp:

Piirkonna elanikud Nursi piirkonnast, Võru valla Räpo küla esindus. 

 

Keda ootate liituma?

Ootame liituma enda meeskonnaga Rõuge vallavalitsuse esindajaid, keskkonnakaitse spetsialiste, eksperte. 

Probleem: 

Inimtegevuse mõju keskkonnale on üha suurenev. Loodusressursse tarbides kahjustame tihti loomulikku loodusringlust. Prügimäed kasvavad ja ka jäätmete põletamisega kaasnev saaste kasvab.

Kuidas sellist protsessi pöörata? Mida saame küla, valla, maakonna, piirkonna tasemel teha? Kuidas tõhustada liigiti kogumist ja kuidas ergutada ettevõtluses jäätmeid toormena kasutama?

 

Kelle probleem see on?

Probleem puudutab meie maakonna elanikke, ettevõtjaid?

 

Teema tuumikgrupp?

Maakonna arengustrateegia majanduse töörühm

 

Keda ootate liituma?

Teemaga ootame liituma omavalitsuste jäätmespetsialiste, ettevõtluse tugiorganisatsioonide esindajaid, ettevõtjaid, jäätmekäitlejaid, aktiivseid kodanikke ja kodanikeühenduste esindajaid

Probleem:

“Sissejuhatuseks väike ajajoon:

2012. aastal alustas Võrus waldorfpedagoogikat tutvustav koolituste sari Terve Pere Kool

2013. aastast tegutseb Võrumaal waldorflasteaed Terve Pere Aed

2018. aastast tegutseb Võrus waldorfkool Väike Werrone Kool

2022. aastast tegutseb Navil waldorfsõim Päevapesa

2023. aasta kevadel omandati kinnisvara Võrus, Kreutzwaldi tänaval. 

Esimest korda on tekkinud reaalne väljavaade koonduda kokku, ühendada jõud ning luua terviklik lahendus sõimest põhikooli lõpuni peredele, kes soovivad oma lastele waldorfpedagoogika põhimõtetest lähtuvat arengukeskkonda. Samas on lasteaia, kooli ja sõimehoiu pered olnud seni eraldi, ühtse suure kogukonna tunne tuleb alles luua. 

Tänases hetkes on oluline vaadata üle meie olemasolevad ressursid ning  üheskoos läbi mõelda visioon ja strateegiad tulevikuks. 

-Kas hiljuti liitunutel ja juba 10 aastat kogukonnas olnutel on üldse ühine ettekujutus eesmärkidest? Mis on need väärtused, mis toovad meid kokku? 

-Millise hariduskeskkonna loome oma lastele ja kuidas me seda teeme?

-Kuidas soovime, et teised meid näeksid?

-Mida on meil teistele maakonna asutustele pakkuda? Mida me ise teistelt vajame? 

Vunki Mano loometalgutel mõtleme läbi meie arengustrateegia ja paneme paika esimesed sammud eesmärkide poole teele asumiseks.

 

Kelle probleem see on?

Waldorfhariduse kogukond Võrumaa

 

Tuumikgrupp

Päevapesa sõimehoiu, Terve Pere Aia ja Väikse Werrone Kooli lasteaia- ja koolipere.

 

Keda ootate liituma?

Ootame endaga liituma eksperte, ametnikke, mõttekaaslasi, samuti konstruktiivseid kriitikuid, kes annaksid väärtuslikke peegeldusi, näidates meile meie tugevusi ja pimekohti. 

Probleem:

Viimastel aastatel on läbipõlemine õpetajate hulgas kasvanud murettekitaval tasemel. Pidev stress ja emotsionaalne kurnatus on muutunud normiks, mis omakorda mõjutab nende suhtumist õpilastesse. Läbipõlemise oht suureneb eriti alustavate ja kogemusteta õpetajate seas, kes võivad olla eriti haavatavad. 

Uuringud näitavad, et Eesti õpetajate hulgas on neid, kes kogevad palju stressi ning märkimisväärne osa õpetajatest lahkub elukutsest esimese kolme tööaasta jooksul. Sarnased trendid on täheldatud ka teistes riikides. 

See näitab vajadust professionaalse tugisüsteemi ja teadliku juhtimise järele, et ennetada õpetajate läbipõlemist. Oluline on märkida, et õpetajate heaolu mõjutab otseselt ka laste käitumist. Läbipõlenud õpetajad võivad tajuda laste käitumist ebaspbovana, mis omakorda süvendab laste negatiivset käitumist. Seega on õpetajate toetamine ja enesetõhususe suurendamine mitte ainult nende endi, vaid ka laste heaolu huvides. 

Lahendusena saab kaaluda mentorluse, koolituste ja teabepäevade pakkumist, eriti alustavatele õpetajatele. Samuti on oluline, et juhtkond oleks teadlik õpetajate heaolust ja pakuks neile vajalikku tuge ning ressursse. Ainult nii saame tagada, et meie õpetajad saaksid õitseda ja aidata ka meie lastel kasvada ja areneda!

Olen õpetaja (20 a) ning selle pika aja jooksul kogenud väga palju erinevaid tundeid ja emotsioone. Täna tean, kui oluline on võimalus omada kedagi, kelle õlale panna pea, kui sul on raske, kui on küsimused, mis vajavad lahendamist aga ise hästi veel ei oska, kui on ideid, mida tahaks väga rakendada aga julgusest jääb puudu. Kui on tunne, et “tass on tühi” aga ise selle täitmisega enam hakkama ei saa. Mõte on käivitada lasteaiaõpetajatele suunatud toetusporgramm mentorluse kaudu. Käsitletavad teemad- eneseanalüüs, refleksioon, mõttemuutused, uued lähenemised, vaimne tasakaaal, piirid, jne.

Kelle probleem see on?

Igaüks on oluline! Kogukonna vajadus suuremas plaanis ja pikemas perspektiivis – õnnelik õpetaja võrdub õnnelik laps! Ka lasteaiaõpetaja on õpetaja, kellel on vajadused ja nende vajaduste eest tuleb seista ja ka lasteaiaõpetaja ametit tuleb väärtustada, nagu ka õpetajaametit üldse. 

 

Tuumikgrupp:

Huvigrupp on  lasteaiaõpetajad (ka alusharidus asutuste  juhid).

 

Keda ootate liituma?

Ootame endaga liituma ennekõike inspireeritud mõttekaaslasi. Eksperte lasteaiast,  st vähemalt üks alustav lasteaiaõpetaja, üks pikaajalise kogemusega lasteaiaõpetaja, alushariduse juhid ja coachid, mentorid.

Probleem: 

Laste ja noorte vaimne tervis. Oluliselt on sagenenud vaimse tervise probleemide esinemine noorte hulgas. Paljud noored vanuses 11 – 15-aastat kurdavad kurbuse tunnet, on stressis ja tunnevad masendust. Esineb ärevushäireid ja paanikahooge, kuni selleni välja, et noored ei suuda jätkata oma igapäevaste õpingutega koolis. On noori, kes on sõltuvuses uimastite tarvitamisega või on haaratud nutisõltuvusega. Noored kardavad oma muredest rääkida, seda ei märgata õigel hetkel. Nendest teemadest ei julgeta avalikult rääkida; spetsialist, kes saab noort sel teekonnal aidata, abi ei ole kättesaadav, spetsialiste ei jagu, järjekorrad on pikad. Ja mis saab selle kõige taustal lapsevanematest?  

 

Kelle probleem see on?

Probleem on täna väga paljudel lastel, noortel ning peredel.

 

Teema tuumikgrupp

Lapsevanem, kool, huviring, kogukond ja laiem avalikkus.

 

Keda ootate liituma?

Teemat ühiselt lahendama on oodatud: kliinilised psühholoogid, pedagoogid, noored, koolipsühholoogid, sots.pedagoogid, noored, omavalitsuste haridustöötajad, maakondlikud eksperdid.

Probleem: 

Elu on nii kiire, et teeme enamus asju kiirustades, jooksu pealt ja ilma nendele mõtlemata, kuni ühel hetkel oleme ummikus. 

Me hakkame oma tervisele mõtlema alles siis, kui kuskilt juba “king pigistama hakkab”. Veel hullem kui järsult halvenenud tervisenäitajad pikaks ajaks rivist välja viivad. 

Seepärast võiks tervislikumatele valikute taldrikul, igapäevasele liikumisele, unekvaliteedile jne mõelda enne kui häda käes. Aga kuidas ja milliste vahenditega seda kõige mõnusam teha oleks? 

Kuidas pöörata tähelepanu meie igapäevastele tegevustele ja harjumustele ning mis aitaks nende monitoorimisele kaasa?

Kuidas (noor)inimene saaks jälgida igapäevaselt oma tervislikku heaolu- nii vaimset kui füüsilist? 

Kas see võiks olla (järjekordne) märkmik/päevik? Prinditavad töölehed? Töövihik? …..?”

 

Kelle probleem see on?

Tervislikule heaolule tähelepanu pööramine peaks olema meie kõigi igapäevane kohustus.

 

Teema tuumikgrupp:

Teemat olen arutlenud mitmete inimestega, ka nendega, kes on minu varasemates töötubades osalenud.

 

Keda ootad liituma?

Teemaga liituma ootan mõttekaaslasi, kes jagavad samuti muret (noorte)inimeste tervisliku heaolu pärast 

Probleem: 

Võru maakonnas (ning ka mujal hajaasustusaladel) on nii korterelamud kui ka eramud halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Rekonstrueerimisel tehnilisi takistusi pole, kuid probleem on projektide rahastamises: suhteliselt on keskustest kaugemal ja väiksemad projektid m2 kohta kallimad ning teisest küljest ei tõuse kinnisvara väärtus rekonstrueerimise järgselt piisavalt, et pangad oleks huvitatud.

Kelle probleem see on?

See probleem on eelkõige hoone/korteriomanike oma, kuid kaudsemalt üldine avaliku sektori probleem, sest tänapäevaste elamispindade puudus põhjustab linnastumist ja rahvatervise kulusid halva sisekliima tõttu. Kohaliku omavalitsuse tasandil kannatab piirkonna konkurentsivõime kui tööjõule pole tänapäevaseid eluruume pakkuda.

Teema tuumikgrupp

Rekonstrueerimistoetusi jagav ministeerium (Kliimaministeerium, ehitusosakond), KredEx, pangad, koduomanikud, kohalikud omavalitsused

Keda ootate endaga liituma?

Teemaga liituma ootame spetsialiste, esindajaid järgmistest sektoritest: rekonstrueerimistoetusi jagav ministeerium (Kliimaministeerium, ehitusosakond), KredEx, pangad, koduomanikud, kohalikud omavalitsused, teadusasutused (Taltech) ja erialaliidud (Ehitusettevõtjate Liit jt)

Probleem:

Hakkame otsima lahendusi tuumprobleemile, kuidas leida järelkasvu Võru maakonna kogukondade ja vabaühenduste eestvedajatele, kuidas kujundada aktiivseid kodanikke?  Kuidas kaasata noori rohkem kogukondlikult panustama ja olulistes otsustusprotsessides osalema ning kuidas luua keskkond, kus noored saaksid ja tahaksid kaasa rääkida, arvata ja innukalt oma ideid ellu viia? 

Tänased noored on meie tulevikuperspektiivide eksperdid, mistõttu tuleb meil ka Võru maakonnas olulisi muutusi ja uusi süsteeme luua nendega koos. Võru maakonna rahvaarvu vähenemise ja vananemise olustikus on iga noore sädeidee ning ind seda ellu viia hindamatu väärtusega, kuid täna on meie vabaühenduste liikmete ja eestvedajate seas väga vähe noori. 

Selleks, et noored tunneksid tugevat seotust oma kodukoha ja Võru maakonnaga, et tekiks tugev kogukondlik või maakondlik identiteet ning et nad sooviksid südamega oma maakonna arengusse panustada, tuleb nüüd ja kohe tegutseda ning leida nutikaid lahendusi noorte tõeliseks kaasamiseks ühiskonnaellu ning aktiivsete, julgete, innukate ja teadlike kodanike ja eestvedajate kasvatamiseks. 

 

Kelle probleem/vajaduse see on?

Vajadus on tegelikult üleriigiline – noorte osalus kogukondlikus elus on Eestis Euroopa Liidu keskmisest väiksem (vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring, 2018).Täna oleme ühiskonnana liikumas kogukonnakeskse valitsemisviisi suunas ning selleks, et kohalikel omavalitsustel üldse oleks tulevikus aktiivseid kogukonnaliikmeid, keda valitsemisse kaasata, on vaja täna nende noorte kodanike kujunemist toetada ja ergutada. Ideaalis võiksid selle eesmärgi nimel teha koostööd kogukonnad, haridus- ja noorteasutused ja kohalikud omavalitsused.

 

Tuumikgrupp:

Teemaalgatajad on Võrumaa Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Maris Andreller ning haridusuuendaja Kerli Kõiv.

 

Keda ootate teemaga liituma?

Eelkõige ootame liituma haridus- ja noorsootöö valdkonna eksperte, ühiskonnaõpetuse õpetajaid, vabaühenduste eestvedajaid ja aktiivseid noori!

Probleem:

Soovime arendada uut äppi koerteomanikele. Läbi äppi “Woofi” on võimalik leida enda koerale jalutaja/istuja, ning samas on võimalik ka ise jalutada või valvata teiste koeri ning teenida. Äppis on ka kaart, kus on märgitud kõik koertega seonduvad kohad (jalutus pargid, koerte sõbralikud söögikohad, groomingud, treeningud, kohad kus koer saab juua), ning neid kohti on võimalik ka kasutajal endal lisada. Kohe on valmimas ka kaelarihm koertele, kus omanik saab alati näha kus ta koer on, sätestada koerale piirid (piiridest lahkudes annab äpp kohe omanikule märku), ning läbi kaelarihma on võimalik suhelda koeraga kus iganes sa ka ei asuks, lisaks kõigele, on võimalik jälgida läbi selle ka koera tervise seisundit (pulssi, vererõhku, stressi seisundeid, kaua koer sööb, magab jne).

 

Kelle probleem see on?

Koera omanikud.

 

Tuumikgrupp:

Teema asutajad Sandra ja Tarvi, programmeerija Kaspar.

 

Keda ootate teemaga liituma?

Mentoreid, turundus eksperte , koera omanikke ja huvilisi, keda teema kõnetab

Probleem: 

III võro- ja seto noorteFESTI´valil ühisel arutelul kultuuriruumide eestvedajate ja noortega jäi kõlama teadmine,  et noorte arusaam/teadlikkus oma kohalikust kultuurilisest eripärast on pigem kesine, aga noortega suheldes ja siinseid kultuuriväärtuseid tutvustades nägime, et tegelikult pakub see  noortele huvi. Meie koolides õpetatakse põgusalt omakultuuri, osades lasteaedades ja koolides tegutsevad keelepesa rühmad, üksikutes peredes kõneldakse kohalikku keelt – kuid see on tihti juhuslik ja sõltub väga palju õpetajast ja perekonnast. Keeleõpet võiks rohkem siduda muu omakultuurilise tegevusega nagu rahvamuusika, käsitöö, suitsusaun, kombed, toit jne ja laste ning noorte huvidega. Ühtlasi võiks näidata kohalike tavade muutumist ja tuua esile nende tänapäevaseid ilminguid. Kõnetada lapsi ja noori neid paeluvas vormis ja võtmes. 

Omakultuur vajab elujõulisuse tagamiseks strateegilist planeerimist ja ühist, läbimõeldud ning eesmärgistatud tegutsemist, mis soodustaks koostööd erinevate organisatsioonide ja valdkonna eestvedajate ning sädeinimeste vahel.

Eesmärk: Tõsta meie maakonna noorte teadlikkust maakonna kultuurilisest rikkusest, läbi kogemus- ja elamusõppe koolis ja väljaspool kooli. 

 

Kelle probleem/vajaduse see on?

Vajadus on üle-riigiline, see puudutab nii vana-võromaa, seto-, kihnu- mulgi-, kodavere- jt väikekeelte ja kultuuriliste piirkondade säilimist. 

Kaudselt on see meie kõigi probleem. Et säiliks meie kohalik identiteet ja Eesti kultuuriline “elurikkus” on vaja pikemat vaadet, mis tagaks kultuuriruumide elujõulisuse.

 

Tuumikgrupp:

SA Võrumaa Arenduskeskus – Meel Valk ja Kristi Vals, Seto Instituut – Helen Külvik, Võru Kreutzwaldi Kooli esindaja, Võromaa ja Setomaa noored, õpetajad, kultuuri- ja haridusvaldkonna eestvedajad, omakultuuri hoidjad ja edendajad, sädeinimesed

 

Keda ootate liituma?

Valdkonna eksperte, ametnikke, koolide juhtkonda, haridus-, kultuuri- ja keeleteadlasi, kultuuritöötajaid, pärimuskultuuri viljelejaid, noori, lapsevanemaid, mõttekaaslaseid.

Probleem:

Ei leia kuskilt koppa Rõuge kandist. Googelda palju jaksad. Tõenäoliselt on enamuse teenustega sama lugu.

Kelle probleem see on?

Kõigi probleem, kellel mingit teenust või kaupa vaja ja tahab seda kodule lähemalt.

Tuumikgrupp: Rõuge valla (Võrumaa) elanikud

Keda ootate endaga liituma?

IT teema tundjaid, ettevõtjaid, Rõuge elanikke