Probleemi selgitus: Ülemaailmne loovus- ja leiutamislaborite võrgustik Vivita on võtnud missiooniks luua liikumine, mis kaasaks lapsed tuleviku ühiskonna kujundamisse. Ehk et “mis on” -> “mis oleks”. 

Selles keskkonnas on lapsed loojad ja algatajad ning nende prototüübid ja leiutised saavad olla aluseks nt linnaruumi planeerimisel, kuid see annab ka ettevõtjatele võimaluse saada otsest sisendit noortelt ja tegutseda koostöös noortega.

Üheskoos võiksime leida vastused küsimustele: Kui KOVidel ei ole piisavalt ressursse, et noorte ettevõtlikkust eest vedada ja rahastada ning kui koolidel ei ole piisavalt ressursse, et laste loovust teadlikult ja õppimise osana toetada – kas kagunurga lapsevanemad, kogukonnad ja ühiskond tunnetab vajadust laste loovust kasvatada ja näeb sellel väärtust? Kas Võru linn kui lapsesõbralik linn võiks olla lisaks Tallinnale sellise liikumise teerajaja? Kuidas luua lapsi toetav loovuse ja leiutamise liikumine nii, et see oleks elujõuline?

Kelle probleem see on?

Lapsevanema, haridusasutuste, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ka ühiskonna laiemalt.

Tuumikgrupp:

Noorte ettevõtlikkuse projektijuht Võrumaa Arenduskeskuses, kes veab eest Võru maakonna noorte ettevõtlikkuse tegevusi ja võrgustikke koostööprojektis Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored.

Keda liituma ootame?

• Mõttekaaslaseid laste loovuse arengu toetamisel;
• eksperdid, kes oskavad nt kaasa rääkida lapse aju arengust erinevates vanustes;
• haridusasutuste esindajaid;
• kohaliku omavalitsuste tasandil ametnikke;
• ettevõtjaid, kes näevad pikka pilti ja usuvad, et tuleviku ühiskonna muutmine algab tänasest;
• lapsi ja noori, kes soovivad antud teemasse panustada.

Probleemi selgitus: Ajaloolise Rõuge kirikupargi korrastamine ja arendamine. Probleem on alguse saanud kirikuaia remontimise plaanist. Vana kirikuaia eemaldamisel selgus, et avatud ruumina on kirikupark oluliselt atraktiivsem. Siit tekkis ka idee siduda park rohkem ajaloolise Rõuge keskusega, millest ühel pool asub rahvamaja koos Rõuge Mälestuste pargiga, teisel pool Rõuge ürgorg koos Ööbikuoru keskusega, lisaks kaunis vaade Rõuge järvedele. Pargis ei ole hetkel jalgteid, infotahvleid ega midagi, mis sisuliselt parki Rõugega seoks – ei ajalooliselt ega asendipõhiselt. Kirikupargi all on mõeldud laiemalt  kiriku ümbrust, mis seni oli piiratud lipp-aia ja puudega. Kaunilt ja sisukalt kujundatud kiriku park võiks olla tõmbenumbriks igale aleviku külastajale.

Kelle probleem see on?

Rõuge valla/aleviku elanike, kiriku külastajate.

Tuumikgrupp:

EELK Rõuge koguduse õpetaja.

Keda liituma ootame?

• Visiooniga inimesi, kes soovivad panustada Rõuge kirikupargi välja arendamisse;
• kogukonnaliikmeid;
• avaliku ruumiplaneerimise spetsialiste, eksperte.

Probleemi selgitus: Tänases ühiskonnas on tekkinud olukord, kus üha enam noori tunnevad erinevate olukordade puhul või erinevate situatsioonide tekkel  puudust usaldusväärsest täiskasvanud spetsialistide tugivõrgustikust. Oleme välja selgitanud, et on piirkondi, kus noor ei usalda isegi oma kooli tugispetsialiste. Eakaaslane, sõber või koolikaaslane tundub usaldusväärsem ja toetavam.
Meie mõte on luua noortelt noortele tugivõrgustik maakonna erinevatesse piirkondadesse! Selle kaudu leitaks üles aktiivsed noored, keda toetades ning kellele väljaõpet pakkudes, saaksid nad vajaliku ettevalmistuse toetada teisi piirkonnas elavaid või õppivaid noori erinevates olukordades.

Kelle probleem see on?

Noored, kes tunnevad, et neil puudub usaldusväärne täiskasvanute tugivõrgustik. Noorsootöötajad, kes näevad kõrvalt, et selline tugi on noorele oluline ja vajalik. 

Tuumikgrupp:

Rõuge valla piirkondade noorsootöötaja ja Setomaa noor

Keda liituma ootame? 

• Kõiki, kes tunnevad teemaga seotust;
• väga ootame liituma noori;
• noortega töötavaid inimesi, eksperte;
• KOV esindajaid;
• koolide esindajaid jne.

Probleemi selgitus: Võru kesklinnas on kuju võtmas üks imeline paik – Werrone Hariduskoda. See on hariduskeskus, mis toob kokku siinse waldorfkooli ja -lasteaia, samuti nendega seotud vanemahariduse koolitused. Tihedas kasvatuspartnerluses peredega luuakse lastele waldorfpedagoogika ja kaasaegse õpikäsitluse põhimõtteid lõimiv arengukeskkond.
Soovime leida vastused küsimusele, kuidas korraldada vanemahariduse koolitusi süsteemselt ja kaasahaaravalt, kuidas jõuda selleni, et iga vanem TAHAB tulla koolitustele, saab inspiratsiooni ja toetust. Soovime, et laste ümber on täiskasvanute kogukond, kes teeb ühistest, lapsekesksetest väärtustest lähtuvat koostööd.
Töötame välja vanemahariduse mudeli, mis toimib hästi hariduskoja sees ning kutsub kokku inimesi üle terve maakonna. Üheskoos õppides jõuame selleni, et teadlikke ja oma rolli tähtsust mõistvaid lapsevanemaid on rohkem nii meie oma koolis ja lasteaias, kui ka laiemalt kogu Võrumaal.

Kelle probleem see on?

Kitsalt võttes waldorflasteaia Terve Pere Aed ja Väikse Werrone Kooli vajadus, aga laiemalt on vanemahariduse populariseerimine ja koolituste pakkumine vajalik kõigile peredele, ühiskonnale tervikuna.

Tuumikgrupp:

Idee esitajana olen seotud Werrone Hariduskojaga lapsevanema, eestvedaja ja õpetaja rollides.

Keda liituma ootame? 

• Kõiki, keda vanemahariduse teema kõnetab;
• inimesi, kel on munitsipaalkooli/lasteaia kogemusi lapsevanemate koolituste korraldamisest ja osalemisel;
• lapsevanemaid, kes saavad ise öelda, milliseid ja mis vormis koolitusi nad kõige rohkem ootavad ja vajavad. 

Probleemi selgitus: Kaardistada sihtrühma vajadused ja otsida võimalusi, kuidas muuta Tamula rannaala ligipääsetavamaks ka erivajadustega inimestele

Kelle probleem see on?

Erivajadustega inimesed

Tuumikgrupp:

Kohalik omavalitsus, organisatsioon, kelle territooriumil rannaala asub

Keda liituma ootame?

• Erivajadustega inimesed;
• ettevõtjad ja organisatsioonid, kes pakuvad teenuseid Tamula rannas;
• Võru linnavalitsuse ametnikud, töötajad.

Probleemi selgitus: Eesmärk on erivajadusega inimestele juurdepääsu parandamine ja erinevate atraktsioonide parema tajumise/tunnetamise võimaldamine Pokumaale

Kelle probleem see on? 

Valdavalt on see erivajadusega inimestele suunatud arendustegevus, kuid püüame luua raja täiendused selliselt, et ka kõik teised saaksid tajuda ja tunnetada Pokumaal olevat sügavamalt.

Tuumikgrupp: 

Antsla vallavalitsus kui AS Pokumaa liige. Idee esitaja vallavalitsuse arenguspetsialist

Keda liituma ootame?  

• Erivajadusega inimesi;
• häid mõttekaaslaseid, kes on kusagil midagi sarnast näinud/kogenud või ise loomisel osalenud ning osakavad omalt poolt soovitusi anda;
• valdkonna eksperte, spetsialiste

Probleemi selgitus: Meeste ja isade tegutsemismäär paarisuhtes, vanemlikus suhtes ja perekonnas üleüldiselt on viimastel aastakümnetel Eestis oluliselt kasvanud. Siiski on viimaste aastakümnete jooksul uuritud veel rohkem perekondade toimimist, arenenud on ajuteadus ning teadmised lapse arengust on tõusnud. Kui naised ja emad on agaramad olema kursis uuemate teadusuuringute ja trendidega ning osalema ka erinevates õppe- ja arengugruppides, siis meeste ja isade osakaal on neis ikka veel palju tagasihoidlikum.

Kelle probleem see on?

Eeskätt on see kindlasti iga perekonna enda probleem, kuid kui minna laiemale tasemele, siis on see ka Võru maakonna probleem ning ilmselt kogu Eesti probleem. “Võru maakonna tervise- ja heaoluprofiil 2022. Tervisedenduse tegevuskava aastateks 2023-2026” toob välja erinevaid näitajaid peatükis riskitegurid peres/kodus, kus näiteks tõstatub, et lastel on emaga kergem muredest rääkida kui isaga.

Tuumikgrupp:

Idee esitajal on antud teemaga kaks seost:

• ta  on Võrumaa Arenduskeskuses heaolu suunajuht, kelle üheks ülesandeks on viia ellu tervisedenduse tegevuskava, kus on välja toodud kolm kõige olulisemat eesmärki aastani 2026. Neist esimene on Võru maakonna laste ja noorte vaimse tervise edendamiseks vanemlike oskuste toetamise süsteemse protsessi loomine ja rakendamine. 
• Lisaks on ta pereterapeut ning väga otseselt kokku puutunud erinevate paari- ja peresuhete teemadega. 

Keda liituma ootame? 

Aktiivseid mehi ja isasid, kes soovivad ise areneda paari- ja peresuhete vallas ning on valmis võtma oma vallas eestvedaja rolli, et neid teemasid järjepidevalt tõenduspõhiselt käsitleda.

Probleemi selgitus: Paljudes kodudes ja aiamaadel tekib suve lõpus ja sügisel üleliigseid aiasaadusi, nagu õunad, kurgid, suvikõrvitsad – või hoopis seened, mida ei jõuta ära kasutada. Suur osa neist toiduainetest visatakse ära, kuigi neid võiks töödelda ja säilitada ning hiljem kasutada. Kogukonna köök pakub lahendust, kus üleliigseid saake saab ühiselt töötlemise teel väärindada – näiteks hapendada kurgid, pressida õuntest mahla, keeta moosi ja marineerida seened – vähendades seeläbi toidukadu ja raiskamist, ning võimaldades, et osa toidust jõuaks isegi jõululauale.
Lisaks on süsteemi üks oluline osa jääkide müümine. Kui jääb üle tooteid, mida kogukonnaliikmed ise ei vaja, saame need müüa ja teenitud raha kasutada järgmise aasta hoidistamiseks vajalike maitseainete ja teiste tarvikute ostmiseks.

Kelle probleem see on? 

Probleem puudutab kohalikke peresid, pensionäre, kes kasvatavad oma aiasaadusi ja kellel on raskusi nende täieliku ärakasutamisega. Samuti on probleemiks linnainimestele ja korterielanikele, kellel pole ligipääsu oma saagile, kuid kes sooviksid osaleda toidu väärindamise protsessis. Lisaks puudutab see kõiki, kes on mures toiduraiskamise ja toidujulgeoleku pärast.

Tuumikgrupp:

Olen aktiivne kogukonnaliige ja seotud kohaliku aiandusühendusega, kus toidukao ja üleliigsete saakide väärindamine on päevakajalised teemad. Olen osalenud mitmetes toiduprojektides ja näinud, kui olulised on traditsioonilised säilitusmeetodid ja jätkusuutlik toidu ärakasutamine.

Keda liituma ootame? 

Ootame liituma toidukonserveerimise ja -säilitamise eksperte, aiandusspetsialiste, kohalikke vanaemasid ja vanaisasid, kes saavad jagada oma teadmisi hoidiste valmistamisest. 

Teretulnud on ka kõik, kes on huvitatud toiduraiskamise vähendamisest ja kogukonna toidujulgeoleku tagamisest. Omavalitsuse esindajad ja kogukonna aktiviste, kes saavad aidata projekti elluviimisel.

Probleemi selgitus: Rõuge vallas, hajaasustusega piirkonnas on peamiseks noorte kogunemiskohaks kool. Noorte transport sõltub paljuski kooli poolt korraldatud bussidest või vanematest, kellel on võimalus enda lapsi sõidutada. See on tekitanud barjääri noore ja noorsootöötajate vahel, kuna tihti peale koolipäeva lõppu on noored juba bussidega ära läinud ning noortekeskustesse jõuavad vaid üksikud, kes elavad koolide lähedal.
Samas ei tunne kõik noored end kooli keskkonnas mugavalt või turvaliselt. Koolikiusu, madala õpimotivatsiooni või mõne muu põhjuse tõttu ei tohiks jääda ta ilma võimalusest avastada end läbi noorsootöö poolt pakutava mitteformaalse hariduse. Tal peaks jääma endiselt alles julgus tulla suhtlema noorsootöötajaga isegi siis, kui on terve päeva puudunud koolist.
Seetõttu soovime ühiselt leida vastused küsimusele, kuidas tagada kooliga koostöös turvaline keskkond mitteformaalse õppe ja avatud noorsootöö korraldamiseks kõikidele noortele?

Kelle probleem see on?

Eelkõige mõjutab probleem Rõuge valla noori, kes peaksid saama osa mitmekesisest arengukeskkonnast. Lisaks mõjutab praegune olukord otseselt noorsootööjaid, õpetajaid, lapsevanemaid, aga ka kohalikku omavalitsust.

Tuumikgrupp:

Idee esitaja on Rõuge Noorsootöö Keskuse juht, kes on otsinud enda töös igapäevaselt esitatud probleemile lahendust. Tema südame teemaks on nii noorte kaasamine kui ka rahvusvaheline noorsootöö.

Keda liituma ootame? 

Ootame osalema eelkõige noori (näiteks noorte volikogu liikmeid) ja kooli esindajaid, aga ka kohaliku omavalitsuse liikmeid, kogukonnaliikmeid, noorsootöötajaid, pensionäre ja kohalikke ettevõtjaid.

Probleemi selgitus: Õunte ülekülluse lahendus hooaja tipul. Paljud viskavad õunad lihtsalt komposti.
Kokkuostud on kaugel ja hind nii madal, et isegi kütuseraha ei pruugi hüvitatud saada.
Puudub õunte operatiivne jaotusvõrk, transpordivõimalus ja sihtkohtades ladustamisvõimalus. 
Toidujulgeoleku puudumine. Õun päevas hoiab arsti eemal. Ideaalsituatsioonis.

Kelle probleem see on?

Meie kõik, kellel on koduaias, maakodudes jne õunapuud. 

Tuumikgrupp: 

Riigikaitsekuludest peab minema osa ressursse toidujulgeolekule.

Seejuures saab sõjavägi rakendada osa jõude nii kokkuostul ja transportimisel jaotusvõrku kui ladustamisel ja töötlemisel (värsked ja kuivatatud õunad, õunamarmelaad ja mahl). Kaitsejõud saavad luua iseteenindussüsteemi, olles ise tarbijad.

Arenduse algetapis saab luua testkampaania, kus vabatahtlikud saavad annetada õunu sõjaväosadesse.

Tuumikgruppi on oodatud jaotusvõrgu võimalikud liikmed. 

Ise olen siiani jaganud lasteaeda, raamatukogudele, kliinikutele, kontoritesse, Bolti juhtidele, bussijuhtidele, sugulastele ja sõpradele Võrus, Tartus ja Tallinnas, kui transpordivõimalus tekib. Väikse masinaga mahla, beebipüree ja moositeost on augustist novembrini igapäevased 15h tööpäevad.

Keda liituma ootame?

Tuumikgrupi moodustajaid

Äripartnerit era või riigisektorist. PS. PRIA puuvili/aedvili linnade lasteaedades on pettus. Mürgitatud viljad kasvandustest Euroopas. Omamaine jääb alla 30% ja üldjuhul vaid hooajal.

Probleemi selgitus: Koostada projekti „Juurdepääsuteed“ raames muuseumi sisu tõlgendamise meeltekomplekti/-de tootmise pakkumise eskiis, mis aitaks paremini ja mitmekesisemalt tutvustada muuseumide sisu erinevatele külastajate gruppidele, sh inimestele. puuetega, lastega jne.

Kelle probleem see on? 

Muuseumitöötajad, puuetega inimesed, lapsed

Tuumikgrupp: 

Kurzeme planeerimispiirkond on projekti „Juurdepääsuteed“ juhtivpartner ja häkaton on üks projekti tegevustest, samuti meeltekomplektide tootmine. Organisatsioon tegeleb piirkonna ligipääsetavuse parandamisega.

Keda liituma ootame? 

Muuseumi töötajad

Probleemi selgitus: Koostada projekti „Juurdepääsuteed“ raames pakkumise eskiis looduse tõlgendamise meeltekomplekti/-komplektide valmistamiseks, mis aitaks paremini ja mitmekesisemalt tutvustada loodusväärtusi erinevatele külastajate gruppidele, sh puuetega inimestele, lapsed jne.

Kelle probleem see on: Loodusgiidid, turismispetsialistid, looduskaitseameti spetsialistid, puuetega inimesed, lapsed

Tuumikgrupp: Vidzeme planeerimisregioon on projekti „Juurdepääsuteed“ partner ja häkaton on üks projekti tegevustest, samuti meeltekomplektide tootmine. Organisatsioon tegeleb piirkonna ligipääsetavuse parandamisega.

Keda liituma ootame? 

Loodusgiidid
Turismispetsialistid
Looduskaitseameti spetsialistid

Millist probleemi/vajadust soovite uurida? 

Töötada välja projekti „Juurdepääsuteed“ raames Eesti – Läti piiriüleste turismimarsruutide arendamiseks, mis oleksid ligipääsetavad laiematele sihtrühmadele ning hõlbustaksid piiriülest koostööd ja juurdepääsu turiismi erinevatele külastusgruppidele, sh. puuetega inimesed.

Kelle jaoks on probleem/vajadus asjakohane?

Puuetega inimesed, pensionärid, väikeste lastega pered, loodusgiidid, turismispetsialistid, kohalikud ettevõtted ja omavalitsused

Kuidas on idee autor teemaga seotud? 

Projekti “Juurdepääsuteed” viivad ellu 5 partnerit (2 Lätist (Kurzeme planeerimispiirkond ja Vidzeme planeerimispiirkond) ja 3 Eestist (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Võrumaa Arenduskeskus ja SA Tartumaa Turism – Lõuna- Eesti DMO) ja ligipääsetavate turismimarsruutide arendamine on üks projekti võtmetegevusi. Samamoodi on projekti „Accessible Matkaradade” eesmärk, mida viivad ellu 10 partnerit Lätist ja Esroniast, parandada ligipääsetavust Balti matkaradadele. Rannikumatkarada ja metsarada – erinevatele sotsiaalsetele gruppidele, rakendades mõlema raja territooriumil ligipääsetavuse ja kaasavaid turunduslahendusi, nii Lätis kui Eestis Piiriülene turism ja ligipääsetavus on üks Interreg Eesti – Läti programmi 2021-2027 prioriteete. 

Milliseid spetsialiste soovite kaasata? 

Loodusgiidid, turismispetsialistid, omavalitsuste spetsialistid, ligipääsetavuse eksperdid, puuetega inimesed